27 detsember 2010

Aastalõpp

Jõulud edukalt üle elatud, nüüd on aeg teha tavapärane aasta kokkuvõte. Positiivne on see, et ma täitsin eelmisel aastal antud uusaastalubaduse (kes mäletab, see mäletab, kordama ma ennast ei hakka) ja negatiivne ... ei meenugi midagi nii suurt. Ühiskondlikult kindlasti see, et mu imearmas ja tore kool, mille sümbolit ma uhkusega rinnas kannan, lõpetas eksisteerimise. Mul on sellest suht savi, et ta juriidiliselt olemas on, minu ja ka paljude teiste vilistlaste jaoks meie kooli enam pole. Kas ma pean juurde mainima, et ma ei räägi Tartu Ülikoolist?
Muidu oli aga aasta nagu aasta ikka. Huvitavam ja töökohtaderohkem, kui nii mõnigi aasta küll, aga muidu ei meenu mulle mitte ühtegi suurt ja põrutavat sündmust, mida siin jagada. Komprat ma enda kohta ju levitama ei hakka, nii et jätkem valgustkartvatelt tegudelt kate võtmata. Üldiselt .. aa, ma käisin ju Ahvenamaal, see oli tore. Jalka MMist ma parem ei hakka rääkima, see oli lihtsalt ideaalne ja lisas kogu aastakompotti nii mõnegi magusa ampsu.
Nüüd on aga aasta läbi, jäänud vaid see kärtsu ja mürtsuga ära saata. Tore on see, et seekord ei läbustatagi meie korterit täis, vaid pidu toimub hoopis mujal. See võtab ka minu õlult raske korraldamiskoorma. Igaüks, kes kunagi mingit pidu korraldanud on, on endale lubanud, et ta enam kunagi midagi ei korralda - nii ka mina. Muidu oleks ju tore korraldada, kui me elaksime ideaalses maailmas, kus inimesed tulevad kohale õigeks ajaks, annavad teada, kas, mitmekesi ja millal nad tulevad jne. Kuna aga sellist maailma ei eksisteeri, siis on igasugune korraldamine väga tänamatu ja närvesööv töö.
Uusaastalubadused? Eeoo, mis aasta nüüd tulebki? Ma ei oska enam midagi lubada, sest nagu ka üks mu parimatest sõpradest, ma ei planeeri. Ja lubaduste andmine eeldaks ju mingisugust planeerimist. Eks mul mingid väikesed lootused ja ootused sellele aastale ja minu käitumisele selle aja jooksul on, aga nendest on veel liiga vara rääkida.

Kommentaare ei ole: