16 jaanuar 2011

Madli moenurk

Käisin mina endale mantlit otsimas, kuna mu kallis punane mantel mis mind aastaid läbi tule ja vee ja jää ja lume väsimatult teeninud on, otsustas pensionile minna. Pikk ja hirmus soe mantel on mul olemas, aga kuna tollega on päris tihti liiga palav, otsustasin, et mul on vaja pea samasugust mantlit, nagu punane. Mu nõudmised mantlile polnud üldse üle jõu käivad - pikkus umbes põlvini, villasisaldus vähemalt 50%, hästi istuv, soovitatavalt taljesse töödeldud, sest nii on soojem ja - last but not least - mitte musta värvi. Musta värvi mantel on nii isikupäratu, et samahästi võiksin ma nähtamatu olla. Ühesõnaga, kõik üsna normaalsed nõudmised, mida ühel mantlil on kerge täita. Arvasin ma. Esimesest poest leidsin ma ainult mustad mantlid. Neid oli küll igasuguse tegumoe ja koostisega, aga kuna nad olid mustad, siis ma nende juures pikemalt ei peatunud. Järgmises poes oli lisaks mustadele ja pruuni ja halli värvi mantleid, mida ma ka ei tahtnud, sest ma tõesti ei taha näha välja, nagu ma oleks porilombis püherdanud. Miks keegi tahaks üldse selline välja näha? Traavisin siis veel mööda poode ja olukord muutus iga järgneva poega aina nutusemaks. Kui mõni mantel oli välimuselt kena, siis oli ta ilma villata ja kui mõni tundus riidepuul kena, siis mu seljas oli ta nagu kartulikott. Ja veel värvid ... Punaseid mantleid oli vaid käputäis, mõned olid veel tumesinised, aga valdav enamus oli must. Must või siis pruun/hall. Leidsin ühe kollase ka, aga see oli umbes nabani, nii et EI. Lahkusin poodidest ilma mantlita ja vihasena. Kuidas on võimalik, et ma ei leia endale mantlit?
Jõudsin järeldusele, et pärispoodides ei müüdagi normaalseid riideid. Arvasin enne, et mina olen imeliku figuuriga, aga tegelikult ei ole see normaalne, kui püksid, mis pikkuselt mulle sobiksid, ei mahu ühe mu jala ümber ka. Rääkimata veel sellest, et enamik pükse lohiseksid mul niikuinii viis meetrit järel - ja ma pole märganud, et kõik kahemeetriste jalgadega ringi jookseksid, nii et ilmselgelt pole ma ainus, kes pükse ei leia. Pluusid on aga sellised, et lähevad katki juba sellest, kui neile kurjema pilguga peale vaadata, lisaks paistavad nad väga hullusti läbi. Mõnedest ei saa aga üldse aru, kuidas ja kus seda kandma peaks. Kleidid samamoodi - vähe on selliseid, mis oleksid ilusad. Pealegi pole see eriti seksikas, kui kleit/seelik hädavaevu strateegilised piirkonnad ära katab. Kõik poed on aga eelpoolnimetatud omadustega rõivaesemeid täis ja veel kurvem lugu on see, et terve linn on täis inimesi, kes sellist jama endale selga panevad. Vahel hakkab mul oma täisvillase mantliga ka külm, kui ma vaatan, kuidas mõni bimbo praeguste ilmadega miniseelikuga ringi silkab. Klubides/pubides võib aga näha selliseid moeröögatusi, mida vaadates tunnen ennast megakonservatiivsena. Kas ma olen tõesti ainus, kes arvab, et liiga paljastavate riiete (nt korsett ja miniseelik vms) kandmine pole seksikas, vaid labane? Ja lisaks kõigele muule võiks enne väljaminekut peeglisse vaadata ja mõelda, kas need riided ikka on mu figuurile sobivad või mitte?

10 kommentaari:

notsu ütles ...

Mul on tegelikult paar värvilist mantlit üle, kahjuks pole kumbki vöökohalt sisse võetud. Üks on raglaanlõikeline hästi kerge, kui mitte villane, siis vähemalt villasegune kirsipunane poolmantel, hakkasin mingi hetk tundma, et raglaanlõige on minu jaoks veidi liiga sportlik ja minu lühikeste jalgade ja laiade puusadega ei taha selline lühike A-lõikeline mantel ka hästi istuda, allserv tükeldab mu figuuri totralt ära (sina peaks minust lühem olema, serv teise kohta langema), ma pole saanud seda kellelegi antud, sest keegi tuttav pole nii kitsaste õlgadega kui mina. Teine on natuke suurem, veidi laiemate õlgadega, sirge lõikega kaherealine vaarikapunane karakullkaega mantel - istub mulle paremini, aga mul nagu poleks riideid, millega seda kanda. Tõsi, mõlemad on kevad-sügismantlid, talve jaoks jäävad külmaks.

Madlike ütles ...

Mõlemad kõlavad huvitavalt, aga et midagi täpsemalt öelda, peaks ma neid nägema ja proovima. Veidi kahtlustavaks muudab mind aga asjaolu, et mul on samuti lühikesed jalad ja laiad puusad.

notsu ütles ...

Kui sa nii ütled. Vähemalt oled sa lühem ja üleüldiselt väiksem, selle võrra on vast ka puusad õhemad.

Madlike ütles ...

No kui ma tulen Tartusse, siis saab proovida, ilma nägemata on raske spekuleerida, kas sobiks või mitte.

Epsu ütles ...

Ma olen rinnakas, puusakas, pepukas ja lühikeste jalgadega, kas ehk mulle sobib midagi eelpool loetletud asjadest?:D Mul tekkis Notsu vahvate kirjelduste peale ka huvi...

notsu ütles ...

tulge jah minu garderoobi selga proovima. Mul on ilmselgelt liiga palju riideid.

A kui minu omad ei sobi, siis vihje: oma värvilised mantlid, sh kõnealused punased sain kõik kaltsukavõrgust. Kümneaastase lapse õlgade, täispikkuses käsivarte ja ülemõõduliselt pika pihaga on mul tavapoest üsna lootusetu mantleid vms leida, aga kaltsukast ikka trehvab.

Madlike ütles ...

Parimad riided leian ka mina kaltsukatest, sest ilmselgelt on mul figuur, millele ei sobi pärispoodide kaup. Kaltsukariided püsivad ka kauem, mis on suur pluss. Ma ei saa aru, miks müüakse poodides riideid ainult miniinimestele.

Epsu ütles ...

Mina olen kogu oma senise garderoobi, v.a pesu, spordirõivad ja üks jope, kõik ainult kaltsukavõrgust leidnud. Ilmselgelt ei osta siinsed kaupmehed sisse rõivaid, mida saaks kanda naiselike vormidega isendid.

Madlike ütles ...

Või ka lihtsalt tavalised inimesed, pärispoodide riided on mõeldud pulgafiguuriga inimestele. Kui ringi vaadata, siis ei ole pulki just väga palju, nii et tekibki küsimus, miks ei tehta riideid inimestele?

notsu ütles ...

See, et kaltsukariided kauem ette löövad on mõnes mõttes ju loogiline: kellegi kandmise on nad juba välja kannatanud, ju kannatavad siis minu oma ka.