27 juuni 2011

5 aastat

Täna hakkasid poodides suvised allahindlused ja otse loomulikult lendasime me Kaidi ja Kaisaga peale. Tunnike poodides kolamist ja vantsisime pettunult poodidest välja. Kaidi oli eriti kettas, sest oma Taireisist meenus talle, et samad riided, mis siin allahinnatuna maksavad ikkagi liiga palju, maksid Tais 10 korda vähem. Mina tõdesin lihtsalt taas, et Eesti poodides müüdavate rõivaste hinna ja kvaliteedi suhe on alla igasugust arvestust. No see pole ju normaaalne, kui pluusil juba poes õmblused hargnevad ja nööbid on puudu. Saksast mäletan, et seal ei müüdud isegi 1euro poodides sellist saasta. Siin aga ei taheta sellist hilpu isegi alla hinnata. Varsti hakkan protesti nimel alasti ringi käima.
Eksamid on edukalt tehtud ja nüüd ootan järgmist kursust. Tegin endale reegliks, et proovin suvel vähemalt veidi kohustuslikust kirjandusest ette ära lugeda, aga kuna see reegel jõustub alles augustis, siis kardetavasti on tolleks ajaks mul uued tuuled. Tegelikult ei taha üldse, et talvesessil samamoodi paaniliselt raamatuid otsin, seega võiks ju varakult sellega arvestada, et kõik tudengid ärkavad umbes nädal enne sessi ja mul tallinlasena on võimalused Paabli raamatukogust õpikuid saada veidi piiratumad. Aga - praegu on suvi ja ma sellele veel ei mõtle.
Kuigi jah, iseenesest on see kurb, et niiviisi ülejala eksameid tehes tulevad mul ikkagi selliseid tulemused, mis mõnel võib-olla pärast pikka tuupimist. Ma õppisin tõesti, aga oleks võinud rohkem. Vähemalt kohustusliku kirjanduse oleks võinud läbi lugeda. Kurb on see sellepärast, et see süvendab laiskust.
Suvi algas jaanipäevaga, mille seekord veetsin Tartus. Oli tore ja rahulik olemine, nalja sai terve õhtu. Seda õhtut jääb mulle meenutama üks hea pudel Agdami, mille kinkis mulle üks tuntud muusik :) Nüüd seisab Agdam baarikapis ja ootab mõnda eriti tähtsat sündmust. Ma juba aiman, mis selleks olema saab, aga andkem aega atra seada.
Kuna jaanipäev rahulikult möödus, pidasime jaanijärelpidu Tallinnas Nooruse kohvikus. Kaidil oli seal proovipäev ning me Kaisaga mõtlesime, et hüppame korraks läbi. Ära me saime sealt alles pool neli hommikul, kui päike juba sirendas taevas ja linn ärkas. Vahepeale jäi ohtralt naljarohket ja meeleolukat aega, viina ja energiajooki voolas ojadena (õnneks siiski ülekantud tähenduses). Tutvusime sakslastega, kes sattusid vaimustusse, et ma veidi saksa keelt rääkida mõistsin, mille tõttu nad tulid kõik mulle järjest oma teiste sõprade kohta südant puistama. Igaüks neist rääkis mulle, et nad tahaksid juba edasi minna, aga nende sõber see ja see (nimi vaheldus sõltuvalt rääkijast) tahab veel sinna jääda. Alguses oli muidugi naljakas hetk, kui esimene sakslane, kes avastas, et ma saksa keelt räägin, teistele ruttu teatas, et nad ei saagi omavahel meid klatšida. Tutvusime veel - kui seda ikka saab tutvumiseks nimetada - ühe inglasega, kes ilmselgelt ei lasknud ennast sellest segada, et me ta juttu ei kuulanud, vaid rääkis oma loo ikka ära, pöördudes kogu saali poole - kus teda samuti ei kuulatud. Hiljem leidis ta ikka, et tutvumine on aset leidnud ja tõstis vandeseltslaslikult klaasi iga kord, kui pilk meie poole eksles. Üldse oli seal palju rahvast, keda jälgida ja kelle üle naerda. Poole nelja paiku, nagu eespol mainit, hakkasime kodu poole liikuma ja pärast seda, kui ühe eksinud ja oma sõbrad kaotanud sakslase õigesse kohta suunasin, jõudsingi koju. Sel hetkel tundsin eriti head meelt selle üle, et elan kesklinnas.

04 juuni 2011

Postituste tekkimine siia on muutunud aina harvemaks ja ma garanteerin, et ega neid tihemini tulema saa ka. Miks? - ma ei näe motti eriti sellel ja aega kulub ka muule üha rohkem.

Sessi puhul ostsin endale Allan Vainola raamatu ja olen selle ühe õhtuga peaaegu läbi lugenud. Siinkohal on aeg tunnistada, et punkmuusika on alati mulle meeldinud ja kui bussiga läbi Eestimaa sõidan, kõlab kõrvaklappidest Sõpruse Puiestee.
Sessi puhul teenisin ma ära ka piletid 30 Seconds to Marsi kontserdile. Loodetavasti tuleb sellest üks suve tippsündmusi. Jalkat ju sel aastal pole.

Adios, Tartus näeme :)