29 september 2011

Kvaliteetaeg

Ma üldiselt üritan hoiduda laulusõnade postitamisest, aga need lihtsalt nii hästi sobivad praegu. Ja alati. Teevad tuju heaks.


Iga kord kui õhtu on natuke julm
iga kord kui päev kiirgab valgust kui kuld
igal hommikul kui on ärgata hea
või mõnel teisel aja mida praegu ei tea

iga kord kui mõte on ees nagu sein
olla sinu jook sinu punane vein
künda sinu merd nagu valge laev
see on kvaliteet aeg

igakord kui väljas on nutune ilm
või on päris hea või on valusalt külm
igakord kui rõõm tahab välja mu seest
või kui mure tuleb ustest akendest

igakord kui peas keerleb üksainus soov
olla õnnest hull ja sinuga koos
künda sinu merd nagu valge laev
see on kvaliteet aeg

JA NAGU MAA MIND HAARAD
HOIAD MIND KINNI VIID ENDAGA KAASA
SA NAGU MAA MIND TÕMBAD
LASED MUL TUNDA ET NII OLEMA PEAB


Poleks ma tööl, postitaks ma siia ka video, aga võite seda ka ise vaadata ja nautida, Kes tõesti veel ei tea, siis tegemist on Smilersi repertuaari kuuluva meistriteosega.

27 september 2011

Eemale

Kui avastad, et tunneli lõpus peibutav valgus on vaid teelt eksitav virvatuluke, võib kett maha joosta ja tekkida küsimus: "Mis nüüd...?" Ja jääbki vaid 2 valikut: kas järgida siiski valgusele ja loota, et ehk ehk süttib sellest kord tõeline leek või jätta see ning valida teine tee. Teise tee valimine tähendab aga sedapuhku lootuse summutamist ja tundub esialgu palju raskem. Kes meist poleks ka kõige lootusetumas olukorras mõelnud, et äkki siiski juhtub midagi head, tuleb deus ex machina ..? Vahel aga tuleb uks sulgeda, et uus aken avada. Ja mine sa tea, äkki sealt avanev vaade on veel ilusam?

09 september 2011

Vahele väike ilutsemisjutt

Kes mind vähegi tunneb, teab, et mulle meeldib tihti oma soengut muuta. Küll teen lokke, sirgestan, lõikan järku, lõikan päris lühikeseks, värvin heledaks, tumedaks või hoopis punaseks, kammin tuka ühele või teisele poole või sirgelt ette. Drastilisematest ettevõtmistest meenub 15-aastaselt juuksemodelliks olnuna saadud punkarisoeng, sellele poole aasta pärast järgnenud värviline soeng ja siis nüüd kevadel, taas juuksemodellina saadud bobisoeng. Soengute muutmine on mu arust lahe ja lõbus ega lase välimusel igavaks muutuda. Mõtlengi juba, mida järgmisena ette võtta :)

Igatahes mõtlema hakkasin ühe teise asja üle. Nimelt on sellest ajast, kui uue soenguga ringi kappan, väga paljud inimesed öelnud, et ma ei näe üldse eestlaslik välja. Vanemad inimesed ütlevad, et meenutan 30-ndate aastate filmistaare ja nooremad .... Meenub, kui kevadel mingi peo käigus mingi tuttava tuttavad, kes mind enne ei teadnud, arvasid, et ma olen venelane. Teisena meenub mulle, kui Innsbruckis suveniiripoe müüja küsis, kas ma olen Venemaalt pärit. Enne polnud ma abs mitte midagi öelnud, isegi mitte seda, et olen Eestist. Kummaline. Tegelikult olin ma üsna meeldivalt üllatunud selliste tituleeringute üle, sest mu arvates on lisaks temperamentsemale loomusele venelased ka ilusamad kui eestlased (kui keegi nüüd solvus, siis on mul ülimalt hea meel, et mu sõnad nii suuri tundeid esile kutsuvad). Huvitav aga, millest selline arvamus kahelt nõnda erinevalt inimeselt tuleb?