21 oktoober 2011

"Teinekord ei taha me mõelda, miks me midagi teeme. Kuid me tahame rahu. Meile tundub, et võime selle saavutada, kui näiteks lahkume teistest inimestest. Siis ei pea neid niimoodi lähedalt nägema, kuulma ütluste ja vestluste alltekste, mida nad võib-olla isegi enestele ei teadvusta. Me tahame minna ära. Ja ometi tahame olla koos."
(Lembit Peterson)

10 oktoober 2011

Kõik on uus oktoobrikuus

Eile teatas mingis telesaates 20-aastane tšikk, et tema jaoks on 30-aastane mees liiga vana - ja ma mõtlesin, kas mul on Elektra kompleks, või midagi sarnast, sest mina olen 22 ja minu jaoks pole 30-aastane mees liiga vana. Pole ka 32- või 35-aastane. Pigem on ca 25-aastane liiga noor.

Aga jah, see on üks osa mu imelikust meestemaitsest.

Ma pole veel siia kirjutanud, et mul hakkas koolis kõigi eelduste kohaselt eelviimane aasta. Nädalavahetusel oli juba teine sess ja kuigi ma kooli ühelt kardetavamalt õppejõult kiita sain, on mul igasugune mott õppida kadunud. Õigemini, seda pole eksisteerinud alates esimesest sessist ja seega ma sunnin ennast peaaegu füüsiliselt õppima ja kodutöid tegema. Tähendab, et veel täpsem olla, ma ei tee neid enne, kui ööl enne loengut ja terve eelneva aja tunnen lihtsalt süümekaid, et ma ei õpi. Muud asjad on ju palju, palju huvitavamad. Kuigi kohustusliku kirjandust olen lugenud, aga see pole ka teab mis õppimine.

Oma muudest superpõnevatest ettevõtmistest (ja neid tõesti on!) kirjutan mõni teine kord, kui rohkem aega saan.