24 juuni 2012

Isemoodi jaanipäev

Kui laupäeval ärkasin ja avastasin, et ilmateade ikkagi ei olnud puusse pannud, ehk siis akna taga ladistas mõnuga vihma, oli mul küll igasugune jaanituju  läinud. Ennegi polnud see eriti suur olnud, aga mõte sellest, et pean vihma käes grillima ja vettinud vorste nosima, ei tundunud ahvatlev. Seadsin sammud Kristiinesse, et Kaisaga veidi nõu pidada. Ta teatas, et kavas on minna Kloogale ja kui mul sobib, võiksin ühineda. Ettepanek tundus halbadest parim, nii et kell 16 haarasin kaenlasse magamiskoti, torkasin jalga kummikud ja selga Hispaania pusa ning asusin teele. Ilm polnud paranenud, aga vähemalt vihm oli nõrgemaks muutunud. Kloogale jõudes avastasime, et maja asub täpselt mere ääres ja olenemata ilmast oli ikkagi välja seatud üles väike istumiskoht ja grill. Eriti rõõmsaks muutis mind asjaolu, et nägin mere ääres mootorpaati ja eeldasin, et sellega saab kindlasti ka sõita. Õnneks oli majaperemees nii armas ja oli nõus mind merele viima. Tagasi tulles olime mõlemad läbimärjad, tuulest viidud, aga superrõõmsad. Vähemalt mina. Sellise tuulega merel olemine pole just lapsemäng, aga vb just sellepärast oli seal nii lahe. Kui olin ennast ära kuivatanud, oli aeg kõige tähtsama, ehk jalgpallimängu jaoks. Seekord mängisid Hispaania ja Prantsusmaa ning kui olin kindlaks teinud, et enamik koosviibijaist on Prantsusmaa poolt, võtsin rõõmuga istekoha täpselt teleka ette ja teatasin, et see on Hispaania fännide ala. Mitte et see kedagi huvitanud oleks. Tulemust teate te kõik nkn - Hispaania võitis 2:0, nii et pärast mängu sain võidurõõmsalt Hispaania pusaga ringi silgata. Aga mis jaanipäev see ilma lõkketa oleks? Me Kaisaga küsisime kohe, kas kusagile on kavas lõke ka teha. Poisid olid küll kahtleval seisukohal, kuna ilm oli endiselt tuuline ja vihmane ja mere ääres olid mõlemad asjaolud võimendatud, aga kes siis suudaks naistele ei öelda. Lõke pandi kenasti püsti, aga ainult vähesed ilmatrotsijad tulid seda vaatama. Ma ise olin pea pool tundi lõkke juures ja rääkisin juttu. Kui ära tulin, avastasin, et olen taas läbimärg ja tuule poolt puretud. Mõistatasin, millal ma huvitav haigeks jään, sest mu tegevus lausa kutsus külmetust ligi. Etteruttavalt olgu öeldud, et praegu pole mul isegi mitte nohu, muist tagajärgedest rääkimata. Lõke jäi randa hingitsema, vahepeal käisin seda veel veidi vaatamas, aga muidu veetsime aega sees, hea muusika ja lõbusate juttude saatel. Magama sain siis, kui päike oli juba kõrgel taevas, ehk kell 7 hommikul. Magasin kella 13ni ja ärkasin selle peale, et keegi oli tuppa tulnud ja küsis mu kohta, et kes see siin magab. Leidsin, et kui soovin järgnevaid sissetunge vältida, on õige aeg üles tõusta. Väike lootus oli mul ka, et ehk saab uuesti paadiga sõitma minna, aga kahjuks oli tuuli liiga tugev, et riskida. Pärast hommikukohvi verandal hakkasime kodu poole liikuma ja siin ma nüüd olen. Sain isegi essee kirjutatud ja saadetud ja nüüd ootan õhtust Itaalia-Inglismaa mängu. Igatahes, nii toredat jaanipäeva pole mul enne olnud.

18 juuni 2012

Idee

Alati on nii naljakas vaadata nende meeste, kes mind ei tea, reageeringuid, kui nad saavad teada, et ma vaatan jalgpalli. Enamasti on nende üllatus nii suur, nagu ma oleksin öelnud, et tegelen vabal ajal sumomaadlemisega. "SINA vaatad jalgpalli???" ja kulmud kerkivad taevasse. Ja häbelikult olen sunnitud tunnistama, et ma mitte vaid ei vaata jalgpalli, vaid ma tean ka reegleid peast. Seda viimast üritan ma küll varjata, aga ma ju ei suuda ennast mängu ajal hoida tagasi ja mitte karjuda "SULUSEIS!!!" vms. Õnneks on reageeringud positiivse alatooniga, sest millegipärast on ikka veel levinud väärarvamus, et naised ju ei vaata jalgpalli.

Igatahes, paar päeva tagasi jäin Railiga arutama, et elu oleks palju lihtsam, kui inimese une-ärkveloleku tsükkel poleks mitte ööpäevane, vaid nädalane. Et magad nädalas 40 tundi korraga ära ja ülejäänud aja oled ärkvel. Ära jääks igaõhtune vähemalt pooletunnine magamasundimine.

15 juuni 2012

Eile oli jalkas huumorinurk: iirlased ründasid ja kohtunik jooksis iirlase, kellele pall söödeti, pikali, hispaanlased said palli ja läksid rünnakule. Väravat küll ei sündinud, aga kes teab, võib-olla oleks iirlased midagi arendada suutnud, kui kohtunik poleks seganud. 
Ma kujutan ette Iiri fännide reaktsioone sellele olukorrale. Loomulikult ei teinud kohtunik seda meelega (tahaks loota), aga kui juba Eesti-Iirimaa mängus mitte millesti süüdi olev kohtunik maa põhja kiruti, siis nüüd lintšitakse eilse mängu kohtunik küll ära.
Õnneks olin mina ikka Hispaania poolt. Seekord tegid mu lemmikud supermängu.

jalgpall on mu päevaplaani üsna kurnavaks muutnud. Igal hommikul, kui kell 7 tõusen, luban endale, et sel õhtul ma lihtsalt ei vaata viimast mängu. Ja absoluutselt igal õhtul jookseb see plaan luhta. Eile olin ma peaaegu juba kodus, aga siis kohtasin Markot, kes leidis, et palju parem plaan õhtu veetmiseks on minna ta sõbra juurde ja seal jalkat vaadata. Pole siis imestada, et ma täna pm tööl magasin.

11 juuni 2012

Jalgpall

Jalgpalliratas on täie hooga käima lükatud ja nüüd võib terve juunikuu vältel olla mureta, et õhtuti midagi teha pole, sest mängud on pea igal õhtul. Ja neil õhtutel, kui mänge pole, saab tegeleda eelnevate mängude analüüsimise või tulevaste mängude tulemuste ennustamisega. Rõõmu, kui palju. Algus on paljutõotav, sest siiani on enamik mängudest olnud tõeliselt huvitav. Tulemused pole küll päris minu meele järele, sest Tšehhi, kellele ma pöialt hoidsin, kaotas Venemaale ning Itaalia-Hispaania mängisid eile viiki, kuid tähtis on ka see, et mängud on ilusad. Pole mingit peksmist ega kaardiloopimist olnud (palliplatsil) ning ka penalteid on olnud vähe.
Ettevaatlikuks muudab mind aga tõsiasi, et minu lemmikmeeskonna, Hispaania koondisest puuduvad 2 põhimängijat: Puyol ja Villa. Puyol on Hispaania alustala ning Villa põhiline väravalööja, nii et arusaadavatel põhjustel muudab nende kõrvalejäämine kõik fännid murelikuks. Ka esimeses mängus oli näha, et Villat oleks olnud hädasti platsile vaja. Tavaliselt töötasid nad Torresega kahekesi -  Torres tuli tagant palliga, söötid Villale ja too lõi värava. Seekord aga tuli Torres tagant palliga, üritas sööta keskele, aga see, kes keskel oli, Jesus või Iniesta, ei saanud söötu kätte. Ja nii kordi järjest. Lihtsalt ei ole sellist klappi. Kahju. Loodan aga, et Hispaania teeb ikkagi imet ja tuleb uuesti Euroopa meistriks.

07 juuni 2012

juuni

Uudiseid: detsembris tuleb MUSE esimest korda Eestisse. Kui ma ütlen, et Muse on mu lemmikbänd, siis võib eeldada, et ma tahan väga-väga kontserdile minna. Jama lugu on aga see, et kõige odavamad piletid maksavad 49.- ja asuvad saali tagaotsas. Kui ma aga kontserdile läheks, tahaks ma istuda seal, kus istusin Bublé kontserdil, ehk siis ca 15. reas. Seal on aga piletid märkimisväärselt kallimad, nii et ma pean nüüd mõtlema, mida teha. Jama lugu on veel see, et piletid tulevad müüki juba 12. juuni, aga juunikuu on mul alati väga väljaminekurohke kuu.

Teine uudis (ma ei mäleta, kas ma olen seda juba kirjutanud), on see, et lähen 4. juulil Pariisi. Lisaks kõikidele ekskursioonidele on mul kindel plaan istuda välikohvikusse ja tellida kalvadost, kuigi see mulle ei maitse. Aga nii stiili mõttes.