17 veebruar 2013

Tants, tants, tants

Baarides on kõige kindlam viis kellegagi tutvumiseks see isik tantsima kutsuda. Loomulikult töötab see vaid kohtades, kus saab tantsida, muidu võid väga lolli olukorda sattuda. Teine asi, mida tantsukutse puhul võiks arvestada, on see, kas üldse on võimalik kuhugi tantsima minna, sest vahel on tantsupõrand puupüsti täis, nii et hädavaevu mahub seal seisma, rääkimata liikumisest. Enamasti (minu praktikas) on tantsule kutsujateks mehed (harva olen näinud, et mõni naine läheb võõrast meest tantsule paluma) ja kui kutse esitatakse mulle, siis olen alati väga ettevaatlik, kas minna või mitte. Nimelt on mu lokaaliaastad õpetanud mind tundma erinevaid tantsumehetüüpe, kellest vaid vähesed on need, kellega on meeldiv tantsida. Toon need kõik alljärgnevalt ära.

1. Mees, kes on tulnud platsile õlleklaasiga ning lihtsalt seisab seal. Ilmselgelt on ta seal eesmärgiga mõni tšikk rajalt maha tõmmata, aga oma tegevuse - seismisega - häirib ta kõiki, kes seal ümber tantsivad, sest pahatihti kipub see õlle klaasist välja loksuma. Vahel on kaasas mõni sõber, kellega toimub elav keskustelu, milline tšikk on pandav, milline mitte. Loomulikult on ka see sõber klaasiga, mis suurendab õlle mahaloksumise võimalust. Kui sobiv saak on välja valitud, siis lähenetakse sellele ning üritatakse alustada vestlust, laskmata end segada faktist, et see isik tantsib (ja tantsides rääkimine on väga raske) ning et muusika valjuse tõttu on kuulmine raskendatud. 

2. Mees, kes on tulnud platsile õlleklaasiga (vol 2), aga seismise asemel osaleb aktiivselt tantsus. Oht saada õllega üle kallatud: ülisuur. Eriti kaugele asub sellistest tüüpidest hoiduda nt Macarena laulu ajal, mil neil on komme oma klaasid taeva poole tõsta ja hardunult kaasa laulda. Pahatihti lendab klaasis olev märjuke mõne lähemalasuva tantsuhuvilise riietele. Halvemal juhul kukub tantsuplatsile ka klaas ise ning ülejäänud aja pead teed tegema klaasikildude vahel ning hoiduma libisemisest või põranda külge kleepumisest.

3. Tantsustaar. See mees jumaldab tantsimist ning kõik teised on lihtsalt statstid. Ta vajab oma suurepärase oskuse demonstreerimiseks RUUMI, mida rohkem, seda uhkem ja seda igas suunas. Kusagilt muusikavideotes kogutud nipid ja puusanõksud on ta leivanumbriteks ja partner ... see on vajalik vaid selleks, et oleks, kellele esineda. Kahjuks puudub sellistel karaktertantsijatel enamasti rütmitunne ning nad ei lase ennast muusikast eriti segada. Hullem lugu on siis, kui tantsustaar peab end ka laulustaariks ning otsustab kõiki laule kaasa röökida. 

4. Või(s)tlustantsija. Ühelt poolt on sellistega tantsida hea, sest neil on rütmitunne ning paaristantsu ajal ei pea sa tundma hirmu, et pärast tantsu on riided seljast kadunud. Kui ise oled tantsimist õppinud, siis on sellise mehe otsa sattumine nagu jumala õnnistus - aitab mõttetust tammumisest. Teisalt ... ka nemad vajavad rohkelt tantsuruumi, mida aga enamasti tantsuplatsil napib. Seekord aga lendad sina koos temaga teistele inimestele otsa ning saad hävitavate pilkude osaliseks. Lisaks sellele ajab pidev keerutamine pea ringi käima ning südame pahaks ja väsitab. Kui sa juhuslikult pole tantsija, siis koosneb teie tants sinu pidevatest vabandustest, sest oled talle jala peale astunud, valele poole keerutanud võ teda kogemata käega löönud.

5. Käperdaja. Kõige ebameeldivam tüüp, aga kahjuks kõige levinum. Tantsima jõudes ei lähe palju aega, kui ta käed on su küljes ning ta üritab sind seina poole suunata, et seal mingit ilget pornotantsu teha. Või lähevad ta käed lihtsalt "kogemata" alatasa su vastu ning jäävadki sinna. Kiirete laulude ajal liibuka tantsimine - pole probleemi! Tants kui selline on käperdaja jaoks lihtsalt kuivtrenn ning kõige parem sebimistaktika. Alatumad käperdajad ei kutsu viisakalt daami tantsima, vaid valivad ohvri välja tantsuplatsil ning lähenevad talle seal - enamasti tagantpoolt, arvates, et see on seksikam või on tagamõte varjatum.


Need tüübid on kõige levinumad. Jätsin targu kirjeldamata tavalise Eesti mehe, kes parema meelega ei tantsi, aga kui neiu ta tantsuplatsile veab, siis tuleb ju veidi õõtsuda ning oodata, et mõni sõber mööda läheks ning ta päästaks. Sellised on minu arvates need kõige armsamad. Olen paar korda sattunud ka selliste meeste otsa, kelle jaoks tants on suhtlemisvahend ja teate - need on kõige paremad tantsupartnerid üldse. Neile meeldib tantsida, aga mitte nii palju, et seda demonstreerida oleks vaja, ning nad arvestavad oma tantsupartneriga. Lisaks on nendega lõbus - rääkida pole vaja, kehakeel teeb oma töö. Kahjuks on neid vähe, väga vähe.