18 märts 2013

Raamatupoes

Nohuga on naljakas laulda. Just tegin proovi ja laulsin paar rida "Rahu", aga see nasaalne toon, mis välja tuli, tekitas mus endas juba külmajudinaid. Vägisi tuli meelde mõne aja tagune kontsertreis Norrasse, kus jalkaplatsil hääle ära karjusin ja seetõttu suurel kontserdil ilma hääleta laulma pidin. Küll õps oli pahane, aga no midagi polnud teha, need põhjamaa valged ööd lihtsalt kiskusid palliplatsile. Ja ennast on vaja kuidagi kuuldavaks teha.

Täna läksin raamatupoodi, sest kõik raamaturiiulis seisvad teosed on mul läbi loetud ning tuli tuju osta mõni kerge ja humoorikas raamat. Eesti raamatupoodide - vähemalt ketipoodide - kaubavalik tekitab mus alati ahastust, sest selleks, et leida mõni hea ja lugemist vääriv raamat, pean ma tungima läbi kokaraamatute, eneseabiõpikute ja sopakate kuhja. Enamasti avastan ka siis, et otsitud teost ei ole ega tule. Lihtsalt jube, et mitu riiulit on mattunud Coelho romaanide alla ning "Flandria päevikut" pole kusagil. Täna veendusin selles taas, kui otsisin mõnd Freudi raamatut, täpsemalt siis raamatut psühhopatoloogiatest. Naiivselt eeldasin, et psühholoogia-alaste teoste letis on nii tähtsa autor teosed kindlasti olemas, aga võta näpust. Kõigepealt hüppasid mulle näkku eneseabiraamatud, kust oleksin küll saanud teavet, kuidas saada edukaks, rikkaks, targaks ja kuidas oma lapsi kasvatada, nii et ka nemad saaksid rikkaks, edukaks ja targaks, aga mitte grammigi psühhopatoloogiate kohta. Olgu, võib-olla ongi tegemist liiga spetsiifilise teosega - "Unenägude seletamine" (pean endiselt silmas Freudi) peaks ju ikka olemas olema? Aga ei. Selle asemel aga oleksin saanud omandada teadmisi, mida peavad sööma, kandma ja tegema erinevate tähtkujude esindajad ning kuidas jõuda nirvaanasse. Pettununa vantsisin riiuli juurest eemale vaid selleks, et komistada peadpööritavasse kõrgusesse ulatuva kuhja "50 halli varjundit" otsa. Mu vaimse tervise suutis päästa vaid see, et nägin Thomas Manni "Võlumäge". Ning ka see oli alla hinnatud.

Oma toreda raamatukese sain ikkagi kätte. Tegemist on James Frey teosega "Kuidas kirjutada neetult head romaani". Mõnus, kerge lugemine, ma loodan.

Kui keegi teab soovitada mõnd head raamatut (jah, ma tean, et see on ebamäärane), siis olen pakkumistele avatud. Niipalju lisan juurde, et Coelhot ma ei taha. Tema "Veronika otsustab surra" lugesin ma läbi tunniga ja .... ma ei ütle, et see oli mu elu kõige halvemini kasutatud tunnike, sest lugemine pole kunagi kasutu, aga ütleme nii, et kui ma oleksin veetnud selle tunni jalutades, oleksin ma saanud rohkem emotsioone.


2 kommentaari:

notsu ütles ...

"Argielu psühhopatoloogia" ilmus nii ammu, et küllap on igal pool juba läbi müüdud, otsi parem raamatukogust.

Madlike ütles ...

Lugesin selle ammu läbi, aga just mõtlesin, et ostaks selle endale. Mäletan, et kunagi oli seda poodides, aga praegu ei vedanud. Antikvariaatides ehk on.