30 aprill 2013

Kiire

Viimasel ajal ja seda eriti pärast Daniel Pennaci teose "Nagu romaan" läbilugemist olen aina enam ja enam hakanud täheldama seda, kui kiiresti kõike saada tahetakse. Oleks see nii vaid moe ja tehnoloogiaga, kus juba pea kõik tahavad - mulle arusaamatutel põhjustel - ajast ette joosta ja kõik eelnev kohe uue vastu vahetada, aga kiiresti tahetakse saada/omandada ka teadmisi, tundeid ja kogemusi. Seega loetakse tsitaadiraamatuid ja vikipeediat, vaadatakse youtube'i, visatakse pilk peale ajalehepealkirjadele ja arvatakse, et see ongi kõik, mida teada vaja. Milleks õppimine, milleks millessegi süvenemine? Nett annab ju kõik vastused! Raamatute lugemine – kellel selleks veel aega on? Palju konsentreeritumalt saab inffi ju raamatublogidest, tsitaadikogumitest ja – meie kõigi lemmikust, vikipeediast. Ilukirjanduse asemel vaadatakse filme (ma olen vist ainus, kes enne raamatu põhjal tehtud filmi vaatamist tahab läbi lugeda raamatu) ja teaduslike raamatute asemel vaadatakse populaarteaduslikke telesaateid. Iseenesest pole selline info-otsimine sugugi halb, aga kahjuks, kahjuks, kahjuks kaotavad inimesed sellise pealiskaudse teadmistejanuga kõige olulisema omaduse: kriitikameele. Kui ikka vundamenti all pole ja ainsad teadmised pärinevadki delfi teaduserubriigist, siis mõne tugevama tuuleiili peale kukub see tarkusemaja kokku.

Ikka ja jälle paneb mind imestama see, kuidas pole inimestel aega lugeda, aga aega FB-s passida on? Või siis pole raha, et raamatuid osta ja teatris käia, aga raha, et osta iPhone5 (ilmselt olen ma ajast juba valgusaastaid maas) on? 

Ühesõnaga, kuhu on kadunud terve mõistus ja kriitikameel? Miks on mul tunne, et uurimis- ja avastamisjanu on hääbumas, KUIGI tegemist on ju omesti ajastuga, kus see on eriti lihtsaks tehtud?

Eks ma jätkan võitlust tuuleveskitega ja tean, et jään vaid hüüdja hääleks kõrbes. Seda aga lihtsalt pean ütlema kõigile netiteaduritele, et Internet on küll tore koht, kust inffi saada, aga kas tõesti arvate, et keegi kontrollib selle sisu ja et seda võib võtta 100% tõesena?

2 kommentaari:

Laur ütles ...

Wikipeedia teadusartiklid on küllaltki hästi kontrollitud: Igapäevastelt käivad neist üle tuhandete tudengite pilgud, kelle puhul võiks eeldada, et teatav põhi, mille arvel näpukaid ja lauslollusi ära tunda, on juba olemas. Mitte et ma postitusele üldiselt vastu vaidleks.

Madlike ütles ...

Vikipeedia ajalooartiklid ka, kusjuures. A olen kusjuures ise avastanud päris kummalist kraami sealt, kahjuks ei mäleta, mis teemalised artiklid olid. Meil on muide õppejõud sellised, kes ei vaevu koolitööd isegi lugema hakkama, kui kasutatud kirjanduses on Viki.