30 oktoober 2013

See on ju teada, et kui üritad salakohtingule minna või linna pidutsema nii, et keegi ei tea, näed sa kõiki oma tuttavaid ja eriti just neid, keda sa näha ei taha või kellele oled öelnud, et oled haige, väsinud või võõras linnas. Igatahes, ma olen viimasel ajal pidutsemisega tuure kõvasti maha võtnud ning seda ka uhkusega kõigile teavitanud. Reedel aga mõtlesime Kaidiga, miks mitte teha üks meeleolukas vanalinnatuur ja tutvuda kohaliku öökultuuriga. Astusime sisse ühte oma meeliskohtadest, Noorusesse, vaatasime seal ringi ja kuna istumiskohta ei olnud, hakkasime minema, kui uksest sadas sisse kari politseinikke. Me piidlesime toimuvat kerge huviga ja olime meeldivalt üllatunud, kui meilt dokumente küsiti. Viskasin veel politseinikule mõne tavapärase nalja ning soovisime edukat töö-ööd, astusime uksest välja ... ning meid tabas erk kaameravalgus. Nonii, nüüd olemegi telekas, kui Tallinna ööelu kõige ehtsam näide, mõtlesin. Ja nii ongi, eilses Krimi saates ongi alguses kohe näha, kuidas kaks rõõmsat blondiini, mina ja Kaidi, Noorusest välja astume. 

Nii palju siis korralikult imagost.

Kommentaare ei ole: