Rõõmuga pean teatama, et olen suure osa selle nädala tegevusnimekirjast juba ära teinud ja saan rahuliku südamega minipuhkusele minna. Täna hommikul pakkisingi asjad kokku (jah, hommikul enne tööleminekut on TÄPSELT õige aeg) ning veendusin taas, et talvel on igasugune reisimine üks äärmiselt tüütu tegevus. Autojuhid oskaksid kindlasti kirjeldada sõidu ja auto ülessoojendamisega seotud piinu, aga ega minu elu ka kerge ole. Kui olin kogu kompsudega bussipeatusesse jõudnud, oli fotikas tee peal u viis korda maha kukkunud, arvutikott ümber minu keerdunud ja ma ise palavuse kätte minestamas. Jah, PALAVUSE, kuigi väljas on umbestäpselt 25 kraadi külma. What a joy! Aga ma ei saanud ka midagi maha jätta. Jumal tänatud, et mul autot pole.
Tegelikult tahtsin rääkida ühest vahvast Tallinna meelelahutusasutusest. Üldiselt on siin rokibaaridega nutused lood – Tapper on suht urgas ja pealegi ei toimu seal eriti midagi, Woodstockis veel kannatab käia, aga pärast kella kaht muutub selle kontingent ebameeldivaks (loe: jääb purju). Rohkem ma rokibaare siin eriti ei teagi, kuigi kindlasti on neid veel (aga kui ma ei tea neid, siis pole neist ka kasu). Igatahes avastasin reedel sellise toreda koha nagu Rockstop. Sellel on palju positiivseid omadusi, aga kõige parem neist on see, et
– see asub Kristiines ja minu juurest jalutab sinna u 15 minutit.
Hea asukoht toob kaasa ka muid positiivseid nähtusi, nagu näiteks selle, et ma pole oma kahe külastuskorra jooksul kohanud seal ühtegi ebameeldivalt purjus inimest. Rokikas ise tundub olevat selline tüüpiline sõprade kogunemiskoht, kus kõik teavad kõiki. See loobki sellise mõnusa atmosfääri. Ja muusika! Viimati sain nautida nt Rammsteini videokontserti. Nädalavahetustel esineb seal enamasti mõni ansambel ja sissepääs on alati tasuta. Nii et kui on soovi end hästi tunda ja teha seda kolmeeurose õlle taga, siis seadke sammud Madara tänavale! Tasub ära.
