31 jaanuar 2014

Rõõmuga pean teatama, et olen suure osa selle nädala tegevusnimekirjast juba ära teinud ja saan rahuliku südamega minipuhkusele minna. Täna hommikul pakkisingi asjad kokku (jah, hommikul enne tööleminekut on TÄPSELT õige aeg) ning veendusin taas, et talvel on igasugune reisimine üks äärmiselt tüütu tegevus. Autojuhid oskaksid kindlasti kirjeldada sõidu ja auto ülessoojendamisega seotud piinu, aga ega minu elu ka kerge ole. Kui olin kogu kompsudega bussipeatusesse jõudnud, oli fotikas tee peal u viis korda maha kukkunud, arvutikott ümber minu keerdunud ja ma ise palavuse kätte minestamas. Jah, PALAVUSE, kuigi väljas on umbestäpselt 25 kraadi külma. What a joy! Aga ma ei saanud ka midagi maha jätta. Jumal tänatud, et mul autot pole. 

Tegelikult tahtsin rääkida ühest vahvast Tallinna meelelahutusasutusest. Üldiselt on siin rokibaaridega nutused lood – Tapper on suht urgas ja pealegi ei toimu seal eriti midagi, Woodstockis veel kannatab käia, aga pärast kella kaht muutub selle kontingent ebameeldivaks (loe: jääb purju). Rohkem ma rokibaare siin eriti ei teagi, kuigi kindlasti on neid veel (aga kui ma ei tea neid, siis pole neist ka kasu). Igatahes avastasin reedel sellise toreda koha nagu Rockstop. Sellel on palju positiivseid omadusi, aga kõige parem neist on see, et
– see asub Kristiines ja minu juurest jalutab sinna u 15 minutit.
Hea asukoht toob kaasa ka muid positiivseid nähtusi, nagu näiteks selle, et ma pole oma kahe külastuskorra jooksul kohanud seal ühtegi ebameeldivalt purjus inimest. Rokikas ise tundub olevat selline tüüpiline sõprade kogunemiskoht, kus kõik teavad kõiki. See loobki sellise mõnusa atmosfääri. Ja muusika! Viimati sain nautida nt Rammsteini videokontserti. Nädalavahetustel esineb seal enamasti mõni ansambel ja sissepääs on alati tasuta. Nii et kui on soovi end hästi tunda ja teha seda kolmeeurose õlle taga, siis seadke sammud Madara tänavale! Tasub ära.

29 jaanuar 2014

To do

Mõtlesin, et selle asemel, et niisama ilutseda, pärast tööd kell 19 magama minna ja hommikuni magada, peaksin hakkama asjalikuks. Keegi tark inimene kirjutas kunagi, et parim viis asjade meeles pidamiseks on need kirja panna, seega nii teen ka mina.
 
Ehk siis siin on mu selle nädala tegevusnimekiri:

- organiseerida torumees ja keegi, kes ta vastu võtab, üheks ajaks mu korterisse (ilmselt ei ole see "keegi" mina ise)
- enne torumehe tulekut koristada (eeoouu, vb ka pärast)
- pakkida ühte väikesesse kotti nii sanatooriumiasjad kui ka teatririided ja kontsakingad
- minna Pärnusse
- minna Pärnus teatrisse ja ühte kleidipoodi
- saata ära näidud
- toimetada paari tehnikateksti ja subtiitreid
- minna postkontorisse
- organiseerida paar kinki veebruarikuu üritustele
- .... (need asjad, mis mul hetkel meelde ei tule)


Ja kui aega üle jääb, loen raamatut ja teen riidekapi korda. Pärnus aga kavatsen pool aega veeta basseinis vedeledes.


Oh jumal, täna on kolmapäev! Kunas ma veel need asjad ära suudan teha?

24 jaanuar 2014

22 jaanuar 2014

Täna öösel magasin taas katkendlikult ning kui korra kell 3 üles ärkasin, sain ka aru, miks. Olin nimelt meeltesegaduses õhtul kütte maha keeranud, nii et jube külm oli. Uimase jääpurikana veeretasin end akna alla, keerasin radika põhja ning põõnasin edasi. Jumal tänatud, et mul puukütet pole, jõudsin veel enne uinumist mõelda. Tõesti, enamasti, kui ma ütlen, et mul on elektriküte, vaadatakse mind kaastundliku pilguga, nagu oleksin ma just öelnud, et elan kuuris. Ma leian aga, et mugavus ja aeg maksavad ka midagi ning puukütte – olgugi, et see oleks odavam ja mõnusam – jaoks poleks mul aega ega närve. Ma ei kujuta ette, et ma viitsiks pärast tööpäeva koju jõudes ahju kütma hakata või siis nädalavahetusel, kui ära sõitma pean, endale kütjaid organiseerima. Ma oleks nõus elama puuküttega korteris vaid siis, kui saaksin selle korteriga kaasa ka kütja. 

Täna mõtlesin veel edasi, et tegelikult oleks mul vaja veel inimesi, kes teeksid ära minu eest need mõttetud olmeasjad, nagu koristamine, söögitegemine, raamatute õigeks ajaks raamatukokku viimine, poeskäimine ja riiete nõelumine, et mina saaks lihtsalt .. hmm .. õilmitseda. Ja raamatuid lugeda ja filosofeerida. Ja loomulikult ka tööd teha, sest ilma selleta ma ei saaks küll läbi. Autojuhti tahaks ma ka. Et ma aga nende teenuste eest maksta ei taha, siis pean ma ikka ennast sellise olmejamaga vaevama. Oeh, ma tunnen, kuidas minus filosoof hääbub.

Nali naljaks. Ma lugesin veidi aega tagasi, kuidas üks naisterahvas tõsimeelselt kirjutas, et tema arvates peab mees tööl käima ning raha koju tooma, et naine saaks ühiskondlike probleemidega tegelda ja maailma parandada. Loomulikult mitte tööl käima. Mitte, et ma arvaks, et üheksast viieni kontoris ajaveetmine ühiskonnale hullult kasulik oleks, aga enne, kui ühiskonda allamäge veeremast päästma tõtata, tuleks ikka endaga hakkama saada. Ja pahatihti need maailmaparandajad tegelevad pseudoprobleemidega.

16 jaanuar 2014

Tahan veel moest rääkida

Nüüd, kus talv on kohal, on paslik meelde tuletada, et retuusid ei ole püksid. Lisaks esteetilisele küljele on sellel soovitusel ka teine pool: ilma püksata ringi silkamine võib kaasa tuua tõsiseid tervisehädasid. Väga kole on vaadata niikuinii.

Täna ilmus meil uus kataloog ja seda sirvides avastasin, et paljud õudsed trendid, mis eelmisel suvel pead tõstsid – oh õudust – polegi veel kadunud. Näiteks sellised seelikud, mille esiosa on lühem ja tagaosa maani. Ma ei tea ühtegi inimest, keda need kaunistaks, ERITI, kui need veel läbipaistvad on. Mingil põhjusel tehakse selliseid mulletiseelikuid neoonvärvides, mis nende esteetilisusele eriti kaasa ei aita. Teine jube trend, millest ma aru ei saa, on värvilised pidžaamapüksid. Tähendab, ma saan neist aru siis, kui neid kanda kodus või siis äärmisel juhul enda aias, aga mitte linnatänavail või peol. Ja millegipärast on ka need neoonvärvides. Neoonvärvid on üldse läbiv teema selle hooaja suvemoes, juba eelmisel aastal võis esimesi arglikke ilminguid kohata. Mulle endale see trend väga ei istu, sest vägisi tulevad meelde algkooliaja kehkatunnid, kus kõigil olid neoonvärvides särgid. Kui veel värvidest rääkida, siis piparmündiroheline, mis eelmisel suvel garderoobe vallutas, on läinud erksamaks ja sel suvel tasuks pigem kanda erksat laimirohelist. Lisaks veel on tagasi tulnud minu lemmikduo ehk must ja valge. No sellega lihtsalt ei saa eksida!

15 jaanuar 2014

Berliin, 2008

  
Brandenburg

Reichstag

KaDeWe - lääneberliinlasete uhkus, nagu mulle pildi tegemise hetkel seletati

Potsdami plats

Selliseid silte nägi igal pool Berliinis

Pergamoni muuseum

Museuminsel

Museuminsel, meie väike grupp

Checkpoint Charlie

Kuulus Berliini õlu (ja, khmm, ma olin küll 17 ja nägin sama vana välja, aga kedagi ei huvitanud, kui baarides õlut ostsin. A Saksas polnud alkoholipoliitika nii karm kah.

Dresden

Dresden vol2

Potsdam

Kuulus plats Potsdamis
Leidsin mälupulga vanade piltidega ja avastasin, et ma polegi siin jaganud oma Berliinipilte. Siin nad siis on. Toona ma erilisele pildikvaliteedile (ka sisu suhtes) rõhku ei pannud, nii et suur osa pilte oli meie lollitamisest metroos. Aga midagi ikka.

08 jaanuar 2014

Frühling

Mu ainus uusaastalubadus nurjus juba esimesel tööpäeval, sest ikka ei suutnud ma hommikul enne tööleminekut ennast meikida või siis sundida ennast kleiti selga panema. Oleks pidanud ilmselt midagi teostatavamat lubama. Olgu, ma luban hoopis, et ma loen sel aastal läbi 50 raamatut. Ei vähem ega rohkem. Praeguseks hetkeks olen teist raamatut lõpetamas, nii et tundun graafikus püsivat. Loodan vaid, et see 50 enne aastalõppu läbi ei saa, muidu on küll kuri karjas. Nii et saagu sellest minu lugemisaasta.

Kusjuures, ma ei teagi, mis aasta tegelikult praegu on. Kui eelmine oli rahvusliku pärandi aasta, siis see aasta? Ei kujuta ettegi.

Ühe muutuse tegin ma veel, kuigi uusaastalubaduseks või millekski sarnaseks oleks seda raske nimetada. Nimelt otsustasin 1. jaanuari õhtul äratuskella seades, et ärkan nüüd 10 minutit varem. Mõeldud, tehtud ja nüüd ärkan iga hommik hoopis kell 6.20. Mitte, et ma selle 10 minutiga midagi tarka ära teeks, pigem veedan selle ikkagi kohvitassiga teleri ees tukkudes ja juukseid kammides. Lihtsalt endal on parem enesetunne.

Järgmise lauluga kiirustan ma veidi sündmuste käigust ette, aga ilmselgelt olen ma väga suures kevadeootuses.

05 jaanuar 2014

Keelehuumorit

Uus aasta saabus tulise vaidlusega, sest rongiliiklus, mis niigi oli väljasuremisohus, muudeti veel halvemaks. Loomulikult jaotas see taas ühiskonna kahte leeri. Ühed, kes täiesti põhjendatult ei saanud aru, miks muudeti toimivat süsteemi ja - mis kõige olulisem - MIKS pandi Tallinn-Tartu-Tallinn liinile, mis on enamasti ülekoormatud veel lühemad rongid ja teised, kes ilmselt pole kunagi rongiga sõitnud, aga kelle arvates peaks pööbel vait olema ja edasi teenima ja mitte vinguma, sest "suurlinnades on seisavad inimesed nkn metroodes tunde ja tunde püsti."
Kuna liigun Tallinna ja Tartu vahel päris tihti, siis mõtlesin, et kaeks need oranžid imeloomad ka üle ja teeks järgmise sõidu uue rongiga - olgu siis istudes, seistes, pikali või kus iganes. Läksin siis Elroni kodukale, et veidi inffi leida - ning avastasin, et tegemist on tõelise huumoriküljega. Lugege ise!

Tsiteerin mõned vahvamad laused, kui keegi suudab, võib mulle tõlkida.

Kuidas sõidukaart töötab?
Sõidukaardile saab nii rongis klienditeenindaja juures kui interneti teel raha laadida. Samuti saab interneti teel soetada sõidukaardile perioodikaarte ning sõidukaardile laetud raha eest on võimalik osta rongis klienditeenindaja juures Elroni piletitooteid.

Lemmikloomaga rongis reisimine:
Lemmikloomale ei ole tarvis osta lisapiletit. Lemmikloomaga reisimine on lubatud ainult rongi koosseisu C alas (kuhu avanevate vaguniuste välisklaasid on tähistatud jalgratta- ja ratastoolikleebistega).


Kiirliini rongid ehk kiirrongid
Kiirliini reisina käsitleb Elron väljumisi, mis vähemalt poole oma reisist sõidavad ekspressliini loogikas, ehk ei peatu kõikides teel olevates jaamades.



Keeleuuendusi on päris kõvasti. Mulle meenuvad esimese kursuse akadeemilise kirjutamise loengud, kus pidime sarnaseid lauseid inimkeelde tõlkima. Sama võiks nüüd mõni keeletoimetaja Elroni kodukaga teha. Rääkimata muidugi sellest (see kivi läheb nüüd ka Solarise kapsaaeda), et käänamise võiks ka ära õppida. Palju vahvam oleks ju kirjutada "Elroni sõidukaart", mitte "Elron sõidukaart". Silmad hakkavad vett jooksma. 

Kõik näited on Elroni kodulehelt.