Jalgpallikommentaator

Olen ikka salamahti mõelnud, milline hea jalkakommentaator ma oleks, sest mul on ju laialdased teadmised jalgpallist jne jne. Eile aga Reali-Bayerni mängu vaadates ja kommenteerides mõtlesin, et ilmselt peaksin oma kommenteerimisoskust veidi lihvima, sest vaevalt keegi midagi sellist viitsiks kuulata.

– Vaata, Robben on ikka nii hülge näoga.

– On jaa, läheb iga aastaga aina enam hülge moodi.

– Talle ikka sobib ta nimi. Jumal tänatud, et Lahm oma nimele ei vasta.

*

– Neuer on ikka nii pandav! Ja ta tundub normaalne inimene ka olevat, sest ma üritasin netist ta alastipilte otsida, aga ei leidnud midagi. Lisaks on tal mingi lastefond.

*

Ma võiks ju rääkida professionaalset ja asjalikku juttu, aga see oleks nii igav. Kes viitsiks kuulata, kas oli suluseis või mitte ja kelle jalg viimasena palli puudutas. Sellised eraelulised faktid on palju huvitavamad. 

Muide, mul õnnestus Reali-Barca kohtumise päeval Madridis viibida ja arvake ära, kas linn oli rahvast täis? Seal kehtib tõepoolest ütlus, et elu on osa jalgpallist.

Veidi protsessist ka

Kunagi kauges nooruses arvasin, et kui kunagi endale tätoka teha lasen, siis ilmselt midagi eriti klišeelist ja väikest. Hiljem tuli suur soov teha väike madu kuklale (sest olen ju sündinud maoaastal) ning alles sel aastal otsustasin, et õige valik on unenäopüüdja. Miks? Sest unenäopüüdja on mulle alati väga meeldinud. Lapsepõlves sain kingituseks unenäopüüdja ning ma armusin sellesse nii ära, et kandsin seda üksvahe suisa kaelas. Millalgi läks see aga katki ja uut ma osta ei tahtnud, sest see tundus olevat selline asi, mida sa lihtsalt ei osta poest. Nüüd aga ilutseb see mu selja peal ning palju suuremana, kui kunagi arvata oskasin. Aga miks mitte?

Tätoveerija teatas mulle kohe, et kui ma tahan seda 10 cm pikkusena, siis jääb see jube kribu ja aastate pärast pole midagi näha. 20 cm tundus mulle siis hiiglaslik – mu selg ongi ju nii pikk! Praeguse tätoveeringu pikkus on 23 cm ja paikneb uhkelt keset selga. Ja tõsi, juba mõtlengi vaikselt uue pildi peale!

Protsess ei olnud valus, vaid korraks, kui abaluu mõne tugevama torke sai, suri käsi nördinult ära, aga üldiselt oli lihtsalt selline torkiv tunne. Aega võttis 1,5 tundi, mis vähemalt mulle tundub väga lühike aeg. Ei taha küll hõisata, aga ka nüüd on ta ennast kenasti üleval pidanud, ei valuta ega tee muid lollusi. Ühesõnaga, ma olen rohkem rahul, kui kunagi varem.

Ja mingit suuremat tagamõtet või põhjust pole mõtet otsima hakata. Lihtsalt tuli tuju ja tegin ära.

Navitrolla maastik koos täpilise neiuga

Hispaania on heade mõtete maa

Enne, kui ma ona suurejoonelistest plaanidest kirjutama hakkan, tuletan meelde, et täna on raamatu ja roosi päev, ehk siis mehed kingivad naistele roose ja naised meestele raamatuid. Kus on võrdõigusvolinike silmad? Ma tahan ka raamatuid, mis ma nende roosidega pihta hakkan? Nali naljaks, tore traditsioon igatahes, kuigi siiani pole ma ka ühtegi roosi saanud. A siinmail ongi selle vahva tava tähistamine leigem, oleks ma veel Hispaanias, oleks seal kindlasti roosisülemid. Barcelonas olid juba ettevalmistused käimas: peatänaval olid sildid kirjaga "Open your heart and tell me you love me", mis reklaamisid just seda päeva.

Igatahes tuli mul reisil üks ideaalne äriplaan pähe. Jalutasin ringi Guadixis, kus inimesed elavad koobastes või poolkoobastes ning mõned sealsed elanikud on leidnud suurepärase äriidee: nad näitavad oma kodu turistidele ja kuna vist otseselt nad sissepääsutasu küsida ei või, siis on ukse kõrval kandik, kuhu külastajad peaksid euro või paar poetama. Mõnel edukamal päeval võib niiviisi sadu ja sadu eurosid teenida, kui arvestada, et turistigrupid on u 40-liikmelised. Aga ma ei hakka ju ometi reisimuljeid siin rääkima, eksole. Minu plaan on sarnane. Kuna ma elan siiski peaaegu maailma 18. hipsterilinnaosas, siis ma saaks hakata turistigruppidele näitama enda kodu ning esitleda seda tüüpilise hipsterikoduna. Tegelikult see küll eriline hipsterikodu pole, sest ... ega ma tegelikult teagi, millised hipsterikodud välja näevad, aga ma kujutan ette, et seal istutakse maas, toa keskel on vesipiip, nurkades kitarrid, muusikariistad, seinad on täis joonistusi ja maale ning kui üldse mööblit on, siis on see vanakraamikalt kokku ostetud ja võimalikult erinev. Kahjuks (sest tegelikult mulle jubedalt meeldiks kodu, kus põhitegevus toimub maas) on mul kokkusobiva mööbli ja diivaniga kodu, aga ega turistid seda teadma pea. Ja siis ma tutvustaks neile ka Kalamaja, räägiks siinsest hispterikultuurist ja viiks nad lõpuks Puudlisse, F-hoonesse või Boheemi einestama. Saaksin ka endast väikese hipsteri teha, sest mul on olemas korralikud hipsteriprillid ja punased ketsid. Värviliste pükste ja lohvakate kampsunite leidmisega tuleks küll rohkem vaeva näha, aga küll saab, kõike saab. Veel parem idee oleks turistid enda aeda pärast einestama kutsuda - palju vaeva ei pea ettevalmistustega nägema, sest parema hipsteriellu sulandumise nimel peaksid nad istuma maas tekkidel, joogiks saan ma ise kohvi või teed teha ning söögiks mingi maltsasalati (see oleks kogu ettevõtmise juures vast kõige keerulisem). Kogu kultuuri eest oleks sobiv hind vast 20-30 eurtsi, sest kust mujalt need toredad turistid nii ehedat elamust saaks. Raha lihtsalt vedeleb maas, miks mitte see üles korjata?

Olmemüra

Kes mind natuke lähemalt teab, see on kindlasti pidanud taluma mu mürgiseid kommentaare inimeste kohta, kes muust ei suuda rääkida kui olmest. Olme all pean ma siinkohal silmas selliseid igapäevaelu pisiasju ja nähtusi, millest – vähemalt minu arvates – lihtsalt pole mõtet rääkida, sest need on nii igavad. Ilmselt olen ma aga üks vähestest, kes nii arvab, sest satun ma aina enam ja enam virtuaalmaailmas peale nähtusele, mida ma nimetan olmemüraks: inimesed kirjeldavad oma sööki, ilutooteid, meikimist ja koristamist; pildistavad söögitegemist, aknal kasvavaid lilli ja riideid ning räägivad sellest, kuidas nad õhtuti seebikaid vaatavad või jooksevad. Miks? Ma ausalt ei suuda sellel põhjust leida. Ka mina söön, koristan,  kannan riideid ja jalutan, aga mul ei tule mõttessegi seda kõike kirjeldada või – veel hullem – pildistada. Ei möödu aga päevagi, kui ma ei satuks FBs peale mõnele toidupildile või kellegi hüüatusele, milline ilm väljas on. Täna alles nägin, kuidas mu töökaaslane oma laual vedelevaid komme pildistas ja siis pildi kohe netii postitas. Ma ei halvusta seda teguviisi, ma lihtsalt ei saa aru. Vb olen ma liiga vanamoodne. 

Kui siia satub peale keegi, kes pole seda tendentsi märganud, siis siin on näide ühe olmeblogija päevast:

"Ärkasin hommikul üles ning tegin endale hommikusöögiks kohvi ja võileibu (pilt võileibadest). Pärast seda käisin pesemas, kasutasin seda, seda ja seda toodet (pilt mingitest ülikallistest ökoseepidest) ning meikisin. Tegin tavalise päevameigi, milleks kasutasin neid tooteid (pilt oma meigikotist). Lõpuks nägin välja selline (pilt endast). Tööleminekuks valisin kahe riidekomplekti vahel (pilt mõlemast komplektist), aga lõpuks valisin need riided (pilt endast neis riietes). Väljas oli ilus ilm (pilt päikesest), nii et läksin tööle jalgsi ja nägin teel esimesi kevadlilli (pilt oma jalgadest ja lilledest). Jõudsin tööle (pilt, millel on näha pool arvutit, kohvitass ja hunnik pabereid). Lõunale läksin sellesse ägedasse kohvikusse (pilt kohvikust) ja tellisin seda, seda ja seda (pilt toitudest). Enne ma seal käinud pole, aga toidud olid head, nii et julgen soovitada. Kaasas olid see, see ja see töökaaslane (pilt nende toidust ja kätest). Pärast tööpäeva läksin koju ja tegin endale värske ja tervisliku salati, mis sisaldas seda, seda ja seda (pilt toiduainetest) ja oli imemaitsev. Üleüldse kasvatan ma oma toiduained ise rõdul (pilt rõdul kasvavatest maltsadest). Pärast läksin ma välja jooksma (pilt oma jalgadest) ja jooksin päris pika maa, koju jõudsin alles päikeseloojangul (pilt päikeseloojangust). Siis tegin ma endale iluprotseduure, milleks kasutasin sealt ja sealt tellitud tooteid (pilt toodetest), läksin vanni, kuhu puistasin vannisoola, vahtu, lilli, küünlaid ja õli (pilt kõikidest nendest toodetest ja vannist) ja lugesin seda ajakirja (pilt ajakirjast). Pärast tegin veel ökopoest saadud näomaski (pilt endast maskiga) ning läksin magama (pilt voodist). Üleüldse meeldib mulle magada vähemalt 8 tundi ööpäevas, aga enamasti ma ei jõua, sest nii palju on vaja teha päeval ja hommikul peab ka vii vara ärkama. Seepärast pole mul aega ka lugeda, aga kui ma selle aja saan, siis ootavad ees sellised teosed (pilt raamatutest). Head ööd!

Ilmselgelt ma liialdasin veidi, aga põhimõtteliselt sarnase sisuga olmemüra liigub netis liiga palju ringi. Loomulikult olen ma ise süüdi, et ma seda lugenud olen ega tohiks üldse vinguda, aga ... ma ei vingugi, mind nii õudselt huvitab, miks tahavad inimesed üles kirjutada endast selliseid olmeasju, mis on nii tohutult igavad? Kas tõesti on asi selles, et nende elus polegi midagi põnevamat? Ja toidu pildistamine. Ma saan sellest aru vaid siis, kui tegemist on tõesti äärmiselt kaunilt garneeritud roaga või siis mingi ägeda välismaise spetsialiteediga. Aga kui pildistatakse tavalisi kotlette või kooki ... aru ma ei taipa. 

Ma olen segaduses.

Enne 30 vol3

Ilmselgelt on mul liiga palju vaba aega, sest miks ma muidu otsiks artikleid, mis seletaksid, mida vaja teha enne 30. eluaastat. Seekord leidsin SELLISE artikli, mis on pärit naine24 portaalist. Läksime!

30. eluaastaks peaks sul olema:

1. Üks endine poiss-sõber, kelle juurde kujutad end alati tagasi minemas ja üks, kes tuletab sulle meelde, kui kaugele sa jõudnud oled.
Ei, mis olnud see olnud. Olen sajaprotsendiliselt igasuguste ülessoojendatud suhete vastu. See eest on mul aga terve spekter ägedaid sebitavaid olnud.

2. Korralik mööbliese, mis pole eelnevalt kuulunud kellelegi su perekonnas.
Jaa, raamaturiiul.

3. Midagi ideaalset selga panna, kui tööandja või unistuste mees tahab sind tunni aja pärast näha.
Elu on näidanud, et olen oma ideaalmehi kohanud siis, kui ma pole eriti ideaalselt riides. Ka töövestlused, mil ma pole kõige paremas konditsioonis olnud, on kõige paremini läinud. Aga muidu on mul ideaalsed riided olemas küll. Kohe nii palju, et ei suudaks valida ning ideaalmees ilmselt jõuaks enne ära minna.

4. Käekott, kohver ja vihmavari, millega sa ei häbene tänaval liikuda.
Hmm, kohvrit pole, aga muu vast on olemas küll

5. Noorus, mille juurest võid rahuliku südamega edasi liikuda.
Õnneks olen tõesti jõudnud enamiku asjadest õiges vanuses ära tegema ega pea alles +30 sotsiaalsesse ellu sukelduma

6. Piisavalt mahlakas minevik, millest tulevikus rääkimist ootad innuga.
Jaa, materjali on kohe mitme Bridget Jonesi romaani jagu.

7. Teadmine, et elad kõrge eani – ja raha, mis aitaks sul pensionipõlves mõnusalt elada.
Ee, ei? Kuidas ma seda teada saaks, kui juba täna võin ma auto alla jääda? Raha ka pole, aga mul on teadmised, mis aitavad elus edasi ja tööind, mis laseb ka mõnusalt elada.

8. Meiliaadress, kõnepost ja pangakonto – kõigile neile olgu ligipääs ainult sinul.
Ofc.

9. CV, milles pole ühtki vale fakti.
Jaa.

10. Üks sõber, kes sind alati naerma ajab ja üks, kes laseb sul nutta.
Ma vist valingi sõpru selle järgi, kes mind naerma ajavad. Nuttalaskvaid sõpru pole vaja.

11. Komplekt kruvikeerajaid, juhtmeta puur ja mustast pitsist rinnahoidja.
Puuri pole, muu on olemas.

12. Midagi naeruväärselt kallist, mille ostsid endale, sest oled seda väärt.
Raamaturiiul ja kogu selle sisu on ilmselt mu kõige kallim aare. Otse loomulikult olen seda kõike väärt.
13. Usk, et sa oled seda väärt.
Loomulikult, see olen ju mina.

14. Nahahooldusprotseduurid, treeningkava ja plaan, kuidas toime tulla teiste elu osadega, mis ei lähe paremaks pärast 30-aastaseks saamist.
Mein Gott, ei, otse loomulikult mitte.

15. Kindel karjääri algus, rahuldust pakkuv suhe ja kõik teised elu osad, mis järjest paremaks muutuvad.
Mis need teised elu osad on? Aga muu on vast olemas.

 .......

30. eluaastaks peaksid teadma:

1. Kuidas armuda nii, et sa ei kaota end.
Lihtne.

2. Kuidas suhtud laste saamisse.
Kunagi võiks olemas olla.

3. Kuidas töölt ära tulla, kallimast lahku minna ja sõbraga aus olla nii, et see ei rikuks teie sõprust.
Tean, tean, tean.

4. Millal rohkem pingutada ja millal minema kõndida.
Segased lood.

5. Kuidas suudelda nii, et täpselt märku anda, mida sa tahad või ei taha, et järgmisena juhtuks.
Ei oska öelda, aga ilmselt küll. Sel teemal peaks hoopis ringküsitluse tegema.

6. Ministrite nimesid, oma vanavanemaid ja linna parimat kingseppa.
Väga seotud teemad omavahel, aga jah, muidugi tean.

7. Kuidas üksi elada, isegi kui sulle see ei meeldi.
Mulle väga meeldib üksi elada. Mis saaks olla parem?

8. Kuhu minna – olgu selleks su parima sõbra köök või joogamatt – kui su hing vajab rahu.
Jaa, oma koju.

9. Et sa ei saa muuta oma jalgade pikkust, oma puusade laiust ja oma vanemate iseloomu.
Paraku jaa, aga õnneks need polegi mu elu ja välimuse suurimad probleemid.

10. Et su lapsepõlv ei pruukinud olla ideaalne, kuid see on möödas.
Mida kuradit siin teada on? Või tõesti leidub inimesi, kes 30-aastasena arvavad, et nende lapsepõlv pole möödas?

11. Mida sa oled või ei ole nõus tegema raha või armastuse nimel.
Raha nimel ilmselt tööd, mis on mulle meelepärane, armastuse nimel vb midagi enamat. Üldiselt olen ma nii põikpäine, et ma ei tee mitte millegi nimel mitte midagi, mis oleks mulle vastumeelne.

12. Et keegi ei saa varjata suitsetamist, joomist, narkootikumide tarbimist või pesemata hambaid liiga kaua.
Saab. Kõike saab varjata, isegi mitut armukest üksteise eest. Siin räägib ikkagi professionaal.

13. Keda usaldada ja keda mitte ning miks ei tohiks kõiki asju isiklikult võtta.
Ei tea tegelikult.

14. Et sa ei pea vabandama, kui sa pole süüdi.
Raskesti harjutatav, aga tõsi.

15. Miks öeldakse, et elu algab 30-aastaselt.
Eks ma kolmekümneselt vaatan, mis saab.


Ma luban, et millalgi kirjutan ma normaalsematel teemadel ka.

Enne 30 vol2

Leidsin veel ühe toreda artikli, seekord Õhtulehest ning artikkel ise asub SIIN. Vaadakem siis, mida ma järgmise kuue aasta jooksul tegema peaks.

Enne 30. eluaastat oled sa …

1 …kandnud mikrominit suguvõsa kokkutulekul. Teatud vanusest alates lihtsalt ei tohiks enam mikromini kanda.

Juunis on üks kokkutulek ees ootamas, äkki siis? Tegelikult mulle ei meeldi mikrominit kanda, ma tunnen ennast allakäinud pubekana.

2…õppinud kasutama kondoomi. Jutud, et kondoomiga on seks ebamugav või «pole päris õige tunne», on rumalus. Tervis ja ohutus ennekõike!

Hahaa, selle peaks panema hoopis rubriiki "enne 20. eluaastat".

3…selgeks saanud, mis on üheöösuhted. Loodetavasti seda siiski pärast kondoomi kasutama õppimist.

Ei ja kusjuures ei kavatse ka. Padukonservatiivina arvan, et üheöösuhted on neile, kes ennast piisavalt ei austa.

 

4…laulnud vähemalt korra suurema publiku ees karaoket. Eriti julged võtavad oma suure esinemise lausa linti (et hiljem vigadest õppida).

Oeh jah, kaua ma pean korrutama, et jaa. Õnneks mitte üksi ja õnneks täiesti kainena. Ning otse loomulikult ei võtnud ma seda linti.

 

5…lubanud endale ühe korraliku spaa-nädalavahetuse sõbrannadega. Olgu masu või täpe või pupu – ennast tuleb ka hellitada!

Miks on siin selline soovitus? Ma võin seda teha ju terve elu. Aga olgu, spaas olen käinud, küll mitte sõbrannadega.

 

6…teinud benji- või langevarjuhüppe. Sadade meetrite kõrgusel lennukist tühja õhku astumine on üks suuremaid eneseületusi.

Ei ja ilmselt ei tee ka. Eelistan sellised adrenaliinilakse, mis ei hõlma lennukit.

 

7…õppinud eemaldama torustikuummistusi. On tõenäoline, et oma 30 eluaasta jooksul oled sa vähemalt mingi aja pidanud üksinda olema, seega on hea, kui sa oskad elementaarsemate koduparandustöödega hakkama saada, ilma et peaks isa või sõbra appi kutsuma.

Arvatavasti oskab seda küll iga normaalne Eesti naine. Või siis vähemalt need, kes on ühikas elanud.

8…raadio teel tervitanud sõpru ja vanemaid teises toas. Seda samal ajal, kui su sõbrad või vanemad teises toas raadiot kuulavad.

Ei ja ei kavatse ka.

 

9…jäänud päikse käes magama ja ärganud üles ülinaljaka päiksepõletusega.

 Olen vast jäänud ka ning kui hirmnaljakaks pidada tulipunast nägu, siis see on ka tehtud.

10…aga harjutanud end kasutama ka päikesekreemi. Nahavähk pole naljaasi!

No shit.

11 …proovinud suitsetada ja jätnud vähemalt korra suitsetamise maha. «Pole midagi lihtsamat suitsetamise mahajätmisest, ma olen seda korduvalt teinud,» nagu ütles Mark Twain.

Hahaa, jaa. Olen avastanud selle käigus, et ma ei jää sõltuvusse. Saaksin isegi ilma kohvita hakkama, aga ma lihtsalt ei näe selleks põhjust.

 

12 …teinud filmimaratoni, ükskõik kas siis «Sõrmuste isanda», «Harry Potteri», «Matrixi» või «Monty Pythoni» filmidega.

 Mingitel arusaamatutel põhjustel vaatasin kunagi järjest filmid "Saag 1", "Saag 2", "28 päeva hiljem" ja "28 nädalat hiljem". 

13 …ostnud endale midagi naeruväärset ja tobedat, aga «hetkel nii vajalikku» – näiteks jalgpallimustrilise kott-tooli, üleelusuuruses õllekapa või kõik Mikihiire koomiksid.

Kindlasti, ilmselt kõik need riided, mida ma kandnud pole, aga poest ikka koju tassima pidin.

 

14 …käinud vaatamas vähemalt üht maailmaimedest ning teinud sealjuures palju kohustuslikke turistipilte. Vana aja maailmaimedest on alles vaid püramiidid, kuid ka uuematest on sul veel valida: Lihavõttesaar, Hiina müür, Pisa torn, Taj Mahal.

Pisa on nähtud ja turistipildid ka tehtud.

 

15 …võtnud vähemalt korra pangalaenu või teinud endale krediitkaardi. 

 Jep, tehtud.

16 …sukeldunud koos haidega või ujunud koos delfiinidega.

Vaja teha.

 

17 …käinud vähemalt korra mõnel teisel mandril peale Euraasia.

Vaja teha.

18 …tutvunud imeliste metsikute elukatega Aafrika safaril. Plusspunktid, kui oled ka elevandi seljas reisinud.

Vaja teha.

 

19 …veetnud vana-aastaõhtu mõnes eksootilises kohas, olgu selleks RMK metsamajake keset tihedaid Pärnumaa metsi või Maroko kõrb.

Vist mitte ... kuigi ka Tallinnas on üsna eksootilisi hetki ette tulnud.

20 …ületanud ennast: osalenud maratonil, vallutanud mõne mäetipu või kirjutanud valmis oma eluloo.

Kuidas ma saan ennast ületada, kui ma tegelikult millegagi eriti vaeva ei näe? Aga tõeline eneseületus oleks tõesti mingi füüsiline katsumus. Pean mõtlema...

21…söönud kummalist toitu: tarakane, vaklu jne. Plusspunktid, kui söödu polegi kohe üles tagasi tulnud.

Kummaline on suhteline. Paljude jaoks on ilmselt kama ka üsna kummaline.

 

22 …ujunud kuuvalgel alasti.

Tehtud.

 

23 …sattunud telekasse. Plusspunktid, kui sa oled otse-eetris midagi eriti rumalat suutnud öelda.

Olen sattunud küll, aga lauldes, mitte rääkides.

 

24 …küsinud ise numbrit nunnult kutilt, kellega sa alles kohtusid. Eriti tubli, kui sa oled talle julgenud ka ise esimesena helistada ning ta välja kohvile kutsuda.

Esiteks ei saa ma mainimata jätta, et nunnu on nii rõlge sõna, mida kasutada meeste kohta. Teiseks, ei, ma pole ise esmakohtumisel numbrit küsinud. Vist. 

25 …kolinud ära oma vanemate juurest. Ja siin ei pea me silmas kolimist näiteks vanemate keldrisse.

Jah. Korduvalt.

 

26 …eksinud võõras riigis ära ning ööbinud bensiinijaama parklas.

Kunagi eksisin korraks Riias ära ja eelmisel suvel tuli ette, et jõudsime öösel mõnda Poola parklasse, kus ma tõesti suigatasin. Nii et tehniliselt võttes ka tehtud.

 

27 …lugenud läbi vähemalt kaks raamatut: «Tõde ja õigus» ning «Kuritöö ja karistus» või «Anna Karenina» ning «Pipi Pikksukk»».

Mein Gott, kas tõesti on inimesi, kes pole neid raamatuid lugenud?

 

28 …hüpanud jaanipäeval üle lõkke ja käinud metsas otsimas jaaniussikest. 

Üle lõkke pole hüpanud, aga metsas kolanud olen küll.

29 …õppinud selgeks vähemalt ühe võõrkeele ning praktiseerinud seda kohalikega suheldes.

Kui saksa ja inglise keel kõrvale jätta, siis Prantsusmaal proovisin paaniliselt prantsuse keeles suhelda, Itaalias itaalia keeles ning Lätis läti keeles.

 

30 …ülepeakaela armunud, ennastunustavalt ja kõikehõlmavalt.

Ilmselt mitte, sest ennast pole ma kunagi ära unustanud.

Mul on selline tunne, et kõik need soovitused on mõeldud ameeriklastele, eriti kui vaadata punkti nr. 29. Aga miks mitte?

Enne 30

Mõtlesin, et uuriks siis, mis on need asjad, mida korralikud naised teevad enne 30ndaks saamist, kuna 30 on see piir, millest alates enam mitte midagi teha ju ei saa. Leidsin siis internetiavarustest SELLISE artikli. Kopin siis sealt need soovitused. Kõik allakolmekümnesed, pange nüüd tähele!

1. Reisi Pariisi!
Tehtud.

2. Tööta oma unistuste töökohal.
Enne võiks teada saada, mis see on.

3. Mine vabatahtlikuks.
Hmm, ma olen veidi vabatahtlikuna käinud kraave koristamas ja mälumänge korraldada aidanud, kas see loeb?


4. Tee Euroopale ring peale.
Tegelen sellega praegu.


5. Reisi kuhugi… üksinda!
Veel pole kavas, aga iial ei tea.
 
6. Armu sügavalt ja meeletult.
 Tehtud.
 
7. Osta oma esimene kodu.
 Plaanis on.
 
8. Saa emaks. 
Eks näeb seda asja.

9. Uuri oma sugupuud ja jõua nii kaugete esivanemateni kui vähegi suudad.
 Ise pole küll uurinud, aga tean küll suht kaugele, baltisakslasteni välja.
 
10. Õpi korralikult süüa tegema. 
Korralikult? Kas see tähendab seda, et seda toitu saab süüa? Siis oskan küll.
 
11. Alusta tervislikuma eluviisiga (ja pea sellest elu lõpuni kinni)! 
Ei kavatsegi, sest tsiteerides klassikuid: rokkstaari elu juurde kuulubki elupõletamine.
 
12. Osta nurjatult kallis käekott või kingapaar.
Kallis on suhteline mõiste, aga kuna minu jaoks on kallis juba paarkümmend eurtsi, siis olen neid kingapaare soetanud juba kümnete kaupa.

13. Loe läbi vähemalt 10 klassikalist raamatut. 
Korrutame selle arvu veel kümnega ja siis jõuame tõele lähemale.
 
14. Vaata vähemalt 10 klassikalist filmi.
Ilmselt tehtud ka juba.
 
15. Käi oma lemmikbändi kontserti kuulamas.
Rammstein ootab veel ees, aga teised on vast kuulatud juba.
 
16. Korralda suur majapidu.
Olen korraldanud pidusid küll, aga siis a)baaris, b)korteris. Majapidudel olen vaid käinud, aga mitte korraldanud, nii et tuleb korraldada.
 
17. Sõida mootorrattaga. 
Tehtud.
 
18. Tee endale juhiload. 
Plaanis, peaks kevadel alustama.
 
19. Laula avalikus kohas karaoket. 
Kurb küll, aga tehtud. Aga aasta oli ka siis 2006.
 
20. Päevita ilma bikiinide ülaosata.
Ilmselt tehtud, aga ega ma väga täpselt mäleta ka.
 
21. Jõua alles varahommikul peolt koju.
Oh issand, sadu kordi tehtud. 
 
22. Roni kõrgele mägedesse.
 Mont Blanc on ilmselt piisavalt kõrge.
 
23. Kutsu võõras kohtingule. 
Võhivõõrast pole vast kutsunud, aga enne sebinud ja siis kutsunud olen küll.
 
24. Lase relvaga märki. 
Vaja teha. Korra tahtsin lasta orienteerumise käigus, aga poisid ei lubanud.
 
25. Kanna liiga lühikest miniseelikut. 
Paraku käisin kunagi väljas punase tuunikaga, mis hädavaevu kattis ära kõik strateegilised piirkonnad ning kippus veel üles ka tõusma. Paraku avastasin selle alles linnas, mistõttu istusin terve õhtu paaniliselt laua taga. Ei pea vist juurde lisama, et see tuunika sai meestelt palju komplimente.
 
26. Suudle kedagi esimesel kohtingul.
Oeh, kes seda teinud pole?
 
27. Tee suur viga, mida sa ei saa enam tagasi võtta.
Loodan, et ei tee.
 
28. Saa ülikoolikraad. 
Tegemisel.
 
29. Jookse maratonil. 
Ei kavatsegi. Koolis jooksin tiigiringe, need peaks käima kah.
 
30. Sõida oma unistuste sihtkohta. 
Pariisis käisin, Hispaaniasse lähen ... mis veel? Islandile proovin ka minna.


......

Ma mingi päev otsin veel neid soovitusi ja proovin aimata ja meelde tuletada, mis juba praeguseks teinud olen. Loodetavasti on midagi põnevamat ees ootamas. 

On elu see, mu kallis,
mis meid jalust maha lööb
ja armastus, mis kestab veel,
kas kuuled?