09 aprill 2014

Olmemüra

Kes mind natuke lähemalt teab, see on kindlasti pidanud taluma mu mürgiseid kommentaare inimeste kohta, kes muust ei suuda rääkida kui olmest. Olme all pean ma siinkohal silmas selliseid igapäevaelu pisiasju ja nähtusi, millest – vähemalt minu arvates – lihtsalt pole mõtet rääkida, sest need on nii igavad. Ilmselt olen ma aga üks vähestest, kes nii arvab, sest satun ma aina enam ja enam virtuaalmaailmas peale nähtusele, mida ma nimetan olmemüraks: inimesed kirjeldavad oma sööki, ilutooteid, meikimist ja koristamist; pildistavad söögitegemist, aknal kasvavaid lilli ja riideid ning räägivad sellest, kuidas nad õhtuti seebikaid vaatavad või jooksevad. Miks? Ma ausalt ei suuda sellel põhjust leida. Ka mina söön, koristan,  kannan riideid ja jalutan, aga mul ei tule mõttessegi seda kõike kirjeldada või – veel hullem – pildistada. Ei möödu aga päevagi, kui ma ei satuks FBs peale mõnele toidupildile või kellegi hüüatusele, milline ilm väljas on. Täna alles nägin, kuidas mu töökaaslane oma laual vedelevaid komme pildistas ja siis pildi kohe netii postitas. Ma ei halvusta seda teguviisi, ma lihtsalt ei saa aru. Vb olen ma liiga vanamoodne. 

Kui siia satub peale keegi, kes pole seda tendentsi märganud, siis siin on näide ühe olmeblogija päevast:

"Ärkasin hommikul üles ning tegin endale hommikusöögiks kohvi ja võileibu (pilt võileibadest). Pärast seda käisin pesemas, kasutasin seda, seda ja seda toodet (pilt mingitest ülikallistest ökoseepidest) ning meikisin. Tegin tavalise päevameigi, milleks kasutasin neid tooteid (pilt oma meigikotist). Lõpuks nägin välja selline (pilt endast). Tööleminekuks valisin kahe riidekomplekti vahel (pilt mõlemast komplektist), aga lõpuks valisin need riided (pilt endast neis riietes). Väljas oli ilus ilm (pilt päikesest), nii et läksin tööle jalgsi ja nägin teel esimesi kevadlilli (pilt oma jalgadest ja lilledest). Jõudsin tööle (pilt, millel on näha pool arvutit, kohvitass ja hunnik pabereid). Lõunale läksin sellesse ägedasse kohvikusse (pilt kohvikust) ja tellisin seda, seda ja seda (pilt toitudest). Enne ma seal käinud pole, aga toidud olid head, nii et julgen soovitada. Kaasas olid see, see ja see töökaaslane (pilt nende toidust ja kätest). Pärast tööpäeva läksin koju ja tegin endale värske ja tervisliku salati, mis sisaldas seda, seda ja seda (pilt toiduainetest) ja oli imemaitsev. Üleüldse kasvatan ma oma toiduained ise rõdul (pilt rõdul kasvavatest maltsadest). Pärast läksin ma välja jooksma (pilt oma jalgadest) ja jooksin päris pika maa, koju jõudsin alles päikeseloojangul (pilt päikeseloojangust). Siis tegin ma endale iluprotseduure, milleks kasutasin sealt ja sealt tellitud tooteid (pilt toodetest), läksin vanni, kuhu puistasin vannisoola, vahtu, lilli, küünlaid ja õli (pilt kõikidest nendest toodetest ja vannist) ja lugesin seda ajakirja (pilt ajakirjast). Pärast tegin veel ökopoest saadud näomaski (pilt endast maskiga) ning läksin magama (pilt voodist). Üleüldse meeldib mulle magada vähemalt 8 tundi ööpäevas, aga enamasti ma ei jõua, sest nii palju on vaja teha päeval ja hommikul peab ka vii vara ärkama. Seepärast pole mul aega ka lugeda, aga kui ma selle aja saan, siis ootavad ees sellised teosed (pilt raamatutest). Head ööd!

Ilmselgelt ma liialdasin veidi, aga põhimõtteliselt sarnase sisuga olmemüra liigub netis liiga palju ringi. Loomulikult olen ma ise süüdi, et ma seda lugenud olen ega tohiks üldse vinguda, aga ... ma ei vingugi, mind nii õudselt huvitab, miks tahavad inimesed üles kirjutada endast selliseid olmeasju, mis on nii tohutult igavad? Kas tõesti on asi selles, et nende elus polegi midagi põnevamat? Ja toidu pildistamine. Ma saan sellest aru vaid siis, kui tegemist on tõesti äärmiselt kaunilt garneeritud roaga või siis mingi ägeda välismaise spetsialiteediga. Aga kui pildistatakse tavalisi kotlette või kooki ... aru ma ei taipa. 

Ma olen segaduses.

2 kommentaari:

Külli ütles ...

ma kirjutan kah aeg-ajalt oma olmest, mind võlub selle juures just see väljakutse: kuidas kirjutada millestki üliargisest, nii et ikkagi on hästi kirjutatud.

Madli ütles ...

Kui on hästi kirjutatud, siis on teine asi. Aga kui tekst ongi selline, et täna sõin ma seda ja panin selga need riided, siis see pole huvitav.
Nt Kivirähki "Maailma otsas" on ka väga argine, aga samas üks huvitavamaid raamatuid, mida ma lugenud olen. Paraku sellised oma toiduainete ja kosmeetikatoodete ülesloetlemised ja -pildistamised, mida FBs ja mõnedes blogides kohtab, pole samal tasemel.