Kui jalgpalliga seotud stereotüpiseerimisest edasi astuda, siis kohtab meeste ja naiste kahte lehte ajamist igal pool. Aga see mind ei häiri. Mis on aga veidi kummaline, on naisteajakirjade poolt kultiveeritav arusaam, et kõik mehed jätavad asju laokile, ei tee süüa, korista, hoia lapsi, joovad õlut, ei suuda mitut asja korraga teha, tahavad rohkem oma sõpradega olla, vaatavad sporti, ei taha ennast siduda ega tunnetest rääkida jne jne jne. Ja loomulikult ka "nipid", kuidas nende meestega siis hakkama saada (nagu oleks mees üks jube haigus, millega kõik naised oma mingil eluhetkel tegelema peavad). Teine sort artikleid on "mida mees mõtleb, kui ta istub/loeb/sööb/vaatab kaugusse/naisega tutvub/jalgpalli vaatab" jne jne.
Aga tutkit. Pole see meeste mõistmine üldsegi keerulisem kui naiste.
Lihtsalt kõiki inimesi on keeruline mõista, sest need on ju TEISED INIMESED ja me ei saa iial teada, mis nende peas toimub ja kas nad on ausad nii enda kui ka teiste vastu. Mehi sellest grupist välja tõsta ja öelda, et neil kõigil on ühed kindlad isikuomadused ... no ma ei tea, ei tasu nüüd liiga lihtsaks ka oma elu teha. Ma olen oma elu jooksul varajasest noorusest saati suhelnud väga paljude meestega ja kõik on erinevad. Kõik. Ja ütleme, et ma võtaks enda naiselikkuse võrdkujuks ja oma venna mehelikkuse võrdkujuks ning hakkaks siis mehi ja naisi gruppidesse jagama, kes on minuga sarnasemad ja kes mu vennaga – ma ei ole üldse kindel, et "minu grupis" rohkem naisi oleks.
Pealegi olen ma kohanud palju mehi, kes tahavad tunnetest häirivalt palju rääkida. Või kes tahavad pärast paarikuist tutvust minuga päikeseloojangusse kapata. Ja kes solvuvad väikeste asjade peale. Mul on ikka ja jälle tekkinud küsimus, kus on siis need mehed, kes telefonikõnedele ei vasta, on hoolimatud ja ainult oma sõpradega väljas hooravad, kui naine kodus ootab? Miks mina neid ei tea? Igal pool ju räägitakse neist, miks neid minu eest peidetakse?
Loomulikult ei saaks ju öelda, et kõik mehed on head. Millest siis naisteajakirjad kirjutaks? Kõik need sadade nippidega artklid jääks ju olemata ning need vaesed eevatütred, kes võib-olla arvavad, et meestega suhtlemist saabki õppida, satuks paanikasse. See soostereotüpiseerimine on väga tugevalt majanduslikult mõjutatud – kui mingi ajakiri kirjutaks, et mehed ja naised polegi erinevatelt planeetidelt, siis keegi ju ei ostaks ja ei loeks neid "mustade sokkide" artikleid. Ja kui öelda naistele, et mehed tegelikult ei märka nende küünemaalinguid, ühe tooni võrra muutunud juuksevärvi ja kui kõrged täpselt nende kingad on, siis läheksid ju küüne- ja juuksevärvitootjad ning moedisainerid pankrotti. Paraku on reklaam ehitatud üles soostereotüüpidele.
Aga see ei tähenda, et oma peaga ei võiks mõelda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar