03 juuli 2014

Allapoole vööd

Mööda arste mulle käia ei meeldi ja seega kasutan ma enamasti hüpohondrike lemmiktaktikat – otsin oma sümptomite järgi ise internetist haigusi. Loomulikult avastan ma seepeale, et mul on kõik maailma hädad ja vaevad küljes, välja arvatud põlvekedrapõletik, ja et ma ei tohiks enam ammu elavate kirjas olla.

Ühe diagnoosimise käigus sattusin puhtjuhuslikult lugema sellest, et tõesti leidub ka tänapäeval inimesi, kelle jaoks on meesgünekoloogi juures käimine oma mehe petmine (jutt ise on SIIN). Loomulikult ei ole günekoloogi külastamine ühegi naise jaoks meeldiv vaba aja tegevus, mida ette võtta pärast ostutuuri ja ega minagi meesarsti juurde just ummisjalu jooksma hakka, aga petmine ... ma poleks selle peale küll eales tulnud. Muidugi on võimalus, et ma olen liiga naiivne ja lihtsalt ei saa asjadest aru, aga ma olin siiani arvanud, et arsti juurde minnakse selleks et terveks saada. Ja no kujutame ette, et su günekoloog satub olema mees – mis siis sellest? Mu pimesoole lõikas välja ka kunagi mingi mees, aga ma ei mõelnud, et issand, ta soris kätega mu sees ja ma olen nüüd eluks ajaks rüvetatud. Mein Gott, on inimestel alles probleemid. 

Aga mitte sellest ei tahtnud ma heietada. Tegelikult meenus mulle kohe ka üks veelgi ebanormaalsem asi. Nimelt rääkis Kaidi eile, et leidub naisi, kes meesgünekoloogi vastuvõtul häbematult oma arstiga flirtima hakkavad. Kuidas, KUIDAS see võimalik on? Enne oled olnud toolis, jalad taeva poole ja teada saanud, et sul on mingi rõlge lööve ja viis suguhaigust (näiteks) ning siis hakkad arstile külge lööma. Aru ma ei taipa. Aga nagu juba mainisin, siis ma ilmselt olengi naiivne.

Kommentaare ei ole: