28 juuli 2014

Ma ju käisin kunagi Pärnus ...

... aga ununes sellest pajatada. Võib-olla rääkisin ka, aga mu mälu meenutab hetkel aukudega juustu. Ega küll küllale liiga tee. Pärnu on selle ajaga, mil mina seal elasin, tohutult muutunud. Ma pean silmas siinkohal rannarajooni sest mujal ma nii tihti ei viibinud. Ka inimesi oli toona vähem ja need polnud enamuses soomlased või igast Eesti nurgast kokku sõitnud purjus jõmmid. Seega ma imetlen Pärnu elanikke, kes suudavad selle rahvamassiga toime tulla. Mina ei suudaks, ausalt, ma koliks ilmselt nüüd just suvekuudeks Pärnust ära. Vanast ja kodusest Pärnust pole suurt midagi järel.

Aga vähemalt on rannas ikka veel kiiged ja nii ma siis väikeseid lapsi kõrvale tõrjudes kiikuma sööstsingi. Mul peavad ka ikka mingid õigused olema. Nemad olgu rahumeeli batuutidel ja golfiradadel.

Kommentaare ei ole: