18 august 2014

Infosulg

Täna ma vihastasin ennast seaks, kui sain teada asju, mida oleksin võinud teada saada juba varem – ja seega säästa palju tööd. Infosulg on tänase päeva sõna ja siiani lähen närvi, kui ma sellele mõtlen. Töö, töö, lihtsalt töö. Aga ma igatsen koosolekuid.

Aga ma olen puhanud ka. Eelmisel nädalavahetusel käisime Tartus ja lisaks tavapärasele rokibaaris hullamisele käisime ka Raadi pargis piknikul. Tundsin ennast ehtsa Itaalia talupojana, kui seal hallitusjuustu, mingit kummalist vorsti ja kiviahjuleiba nosisin. Mitte, et ma teaks, kuidas Itaalia talupojad ennast tunnevad, aga ilmselt ikkagi nii. Õnneks hakkasid siis ka palavad ilmad taanduma, nii et sain tervelt tund aega järjest ilma minestamissoovita väljas olla. Aga Raadi pargis murul vedeleda on ikka ülihea, soovitan proovida! Sel nädalavahetusl jäi mul paraku Pärnureis vahele, sest peavalud ja nõrkushood pole taandunud ja korraga suudan ärkvel olla u 6 tundi.

Aga pulmadest ka vahepeale infot – kes veel ei tea, siis mul on kavas abielluda. Nimelt ma sain aru, et suurejoonelised, uhked, kallid pulmad, kus pruutpaar on peo keskmes ja mis kestavad mitu päeva on kõike muud kui see, mida ma endale tahan. Lisaks mõistsin ma, et pulmapidu kui selline on ka üsna vastumeelne – see oli ka ilmselt põhjus, miks ma kuidagiviisi korraldama ei suutnud hakata. Seega toimub lihtsalt registreerimine ilma mingite külalisteta. Peo võib kunagi suvel teha, kui kõik on juba unustanud, et ma abiellusin. Pole ma endiselt naiselikumaks saanud, sest tavaliselt kohe, kui naised ettepaneku saavad, siis enne, kui nad jah-sõna ütlevad, sööstavad nad Facebooki pulmagruppi registreeruma, pulmi planeerima jne jne. Mulle tundub see kuidagi mitteminulik. Millal mulle enne tähelepanu keskmes olla on meeldinud, ah?

Kommentaare ei ole: