31 august 2014

Närvivalu, mis halvab aeg-ajalt mõlemad jalad, pole eriti tore asi. Eile pidin kööki jõudmiseks oluliselt kauem aega võtma kui tavaliselt, sest sinna komberdamine oli ülivalus. Tee peal mõtlesin ümber ja vajusin tagasi voodisse (mu voodist köögini on keskmiselt 3 sammu). Täna loobusin ja lasin ennast teenindada.

Mulle meeldiks mõelda, et ma allun sellele teooriale (ei mäleta täpselt, kust seda lugesin), et välistelt tunnustelt atraktiivsemad isendid on immuunsüsteemilt taas nõrgemad ja seetõttu haigemad - loogiline. Immuunsüsteemi nõrkuse põhjuseks olevat see, et igal isendil on konstantne kogus energiat ja kui rohkem energiat kulutada väliste tunnuste peale, siis immuunsüsteemile jagub vähem. See oli küll äärmiselt algeline ja ebateaduslik kirjeldus, aga ehk siiski arusaadav. Kahjuks aga ei saa ma seda teooriat enda kohta rakendada, sest nii palju, kui ma olen uurinud inimsoo üldatraktiivseid omadusi vastassugupoolele, ei vasta ma neile üldse. Fakt on aga see, et mu jalad valutavad ja selg ka ning mis iganes teooriaid ma oma valudele juurde ei mõtle, ära nad ei lähe. Kurat.


Kommentaare ei ole: