05 september 2014

Keelest

See on ikka nii kummaline, kuidas vahel inimesed ei saa oma pädevuse piiridest aru. Näiteks mina enne mõninga kordamiseta ei julgeks praegu kandideerida kohale, kus peaksin saksa või inglise keeles vadistama hakkama või mõnda muud asja tegema, mida ma tegelikult ju oskan. Eesti keelt räägin ma samuti väga hästi, aga sellegipoolest mõtleks ma kaks korda, enne kui keegi mul seda endale õpetada paluks. Mitte, et see reaalne võimalus oleks, aga siiski. Seetõttu mind häirivadki inimesed, kes töötavad pressiesindajate, reklaamikirjutajate või turundusjuhtidena ja ei oska elementaarset eesti keelt. Suure ja väikese algustähe kasutamine on ilmselgelt ajusid nikastav tegevus, nii et paljud on sellest loobunud või siis kasutavad suurt algustähte sõnade alguses, mis seda tegelikult ei vaja. See on minu probleem, et ma iga kord sellist asja nähes mõttes nutma hakkan. Veel hullem on aga komade ja punktide kasutamine. Ma olen juba harjunud, et koma kasutamine on muutumas aina harvemaks ja et pooli tekste lugedes pean ma ise sinna komad juurde mõtlema (huvitav, kas inimesed siis ei tea üht kuulsaimat lauset "Armu anda, mitte maha lasta"?). Leidub aga ka selline grupp inimesi, kel on kaugetest kooliaegadest meeles, et eksisteerib selline asi, nagu koma, aga ei tea, kuhu see küll lauses panna. Probleem lahendatakse lihtsalt ja pannakse koma täiesti suvalistesse kohtadesse. Ja mina nutan taas sisemiselt.
 
Punktidega on sama lugu. Mingitel arusaamatutel põhjustel arvatakse, et pikad laused ja kantselliit näitavad tõsiseltvõetavust ja tarkust. Paraku aga ei oska need tarkpead kasutada põimlauseid ja veel vähem lauset lõpetada ja niiviisi otsustavad nad lause lõpetada keset mõtet. Liigpikad laused, millel polegi mõtet või mille keerdkäikude sees mõte kaduma läheb on samuti tavalised. Kunagi õpetas mu vanem ja targem õde, kes pole filoloog, et inimese tarkust näitab see, kui lihtsate sõnadega ta suudab ennast arusaadavaks teha. Olen proovinud seda suunist järgida. Soovitaks seda teistelgi. Või siis mitte ronida ametitesse, kus tihti kirjutama peab, kui ikka keelt üldse ei oska. Mõelge minule ka ikka!

Kommentaare ei ole: