30 september 2014

Tartus käies satun aeg-ajalt ikka RB motoklubi staapi - nii ka seekord. Tüüparusaam paljude inimeste seas on, et motoklubid on puupüsti täis lärmavaid karvaseid, õllekannud lendavad vastu seina, toimub permanentne striptiis, ringi kõnnivad võrksukkades ettekandjad ja lõugab vali rokkmuusika. Loomulikult tõmmatakse veel avalikult kokat ja iga naine, kes sisse astub, saab huilete ja vilekoori osaliseks. Tegelikkus ei saaks olla kaugem. Loomulikult oli seal hea rokkmuusika, aga see on üleüldse iga hea koha tunnus. Ma ei kujuta ette, et mõnes tsikliklubis mängiks Britney Spears või mõni tänapäeva staarikestest, kelle nimesid ma ei tea. Sel juhul kantaks ka selles motoklubis hoopis roosasid plüüsveste. Laupäeval aga sain kuulda palju mõnusat muusikat. Ning see on ka eelarvamustest õige, et motoklubides on mehed, kellest paljudel on habe ja pikad juuksed ja kes joovad õlut. Küll aga ei räusanud nad ringi, vaid rääkisid rahulikult omavahel juttu. Naistest rääkides, siis mina olin seal ainus naine ning sain tunda väga lugupidavat suhtumist. Asi võis olla muidugi ka selles, et ma polnud sinna tulnud üksi, ma olin kombekalt riides ning purukaine. See viimane omadus tekitas küll mõningaid küsimusi klubiliikmete seas, aga õnneks ei valmistanud suuremaid probleeme. Sain hoopis tasuta cocat juua. Ja - nagu mainit - head muusikat kuulata.

Kommentaare ei ole: