15 oktoober 2014

Heietus

Mul oli kunagi üks sebitav, kes oli kõige tervislikumate eluviisidega inimene terves maailmas. Kohe nii tervislikega, et kui ma mainisin oma tavapäraseid tegevusi, nagu kohvijoomine ja lõunauinakud, nägin ma ta silmis õudu, mispeale tundsin ka ise, et olen ilmselt allakäinud. Kui temaga lõunal käisin ja niisama jutu sees mainisin enda jaoks täiesti tavalist asja, et ma ei jõua hommikuti süüa (no kes jõuab, eksole), siis oleks ta minestanud äärepealt. Lisaks sain teada, et päevas peaks sööma ühtedel kindlatel kellaaegadel. Õnneks polnud ta aga sellist tüüpi, kes teistelt sama nõuaks, mida endalt, aga lihtsalt mulle endale tundus veidi kummaline, et leidub keegi, kes pea iga tegevuse puhul mõtleb enne, kas see on tervislik või mitte. 

Asja kurbloolisus seisnes selles, et mina olen kõike muud kui tervislike eluviisidega inimene. Ma küll ei joo eriti palju alkoholi, ei ole ahelsuitsetaja ning ei käi iga päev McDonaldsis (see viimane võib muutuda, arvestades, kuhu kolime), aga seevastu ma rikun kõikide tervisefriikide piiblitõdesid. Ma joon kohvi nagu vana kurat, ei söö hommikusööki, näksin suvalisi asju suvalistel kellaaegadel ja söön õhtuti voodis võileibu (või midagi veel ebatervislikumat). Kui siinviibijad (kelle hulka kuulun kindlasti ka ma ise) mind näinud poleks, siis võiks arvata, et mu kehamassiindeks on sadades ja ma ise olen täielik emalaev. Aga ei! Ma olen täiesti normaalkaalus ja vahel suisa alakaalus ning riidesuurus on S. Vorm võiks loomulikult parem olla, sest unustasin mainida, et ma ei tee ka trenni täiesti ebatervislikult. 

Tegelikult on see kurb, sest mul puudub ka igasugune motivatsioon tervislikuks muutuda. Ma üritasin kohvijoomise maha jätta, aga see tõi kaasa metsikud peavalud, nii et olin sunnitud naasma. Küll aga vähendasin kohvikogust ühele tassile päevas. Erinevatel kellaaegadel ja õhtuti söömist ma ei suuda jätta, sest ma viibin erinevatel päevadel erinevates kohtades ja siis oleks kummaline nt teatris sööma hakata. Minu jaoks oli tõsine muutus juba see, et nüüdsest söön rohkem salatit (kuigi ma kahtlen, et poodides müüdav salat eriti tervislik on). Küll aga ei suudaks ma loobuda magusast (kummikommid, mmm...) ja lihast. Nädalavahetusel nt ostsin suure tüki pekki ja sõin selle ära. Mis saaks veel parem olla, kui küüslaugupekk? 

Ja nii juhtuski, et kahe nii erineva inimese teed läksid erinevates suundades. Ma tegelikult siiani ei tea, miks ma teda sebima hakkasin, sest juba esimesel pilgul võib näha, et kokkusobivus on 0. Ilmselt oli mul vaja taas endale tõestada, et ma saan. Ja sain.

Kommentaare ei ole: