14 oktoober 2014

Ilmselt pole ma väga normaalne, kui hommikul läbi külma köögi vannituppa silgates lohutan end mõttega "Stalingradis oli neil ju palju hullem". Või oli see pigem õigustus, miks mitte panna radikat sisse.

Oeh, ma pean lõpetama ajalooraamatute lugemise. Aga mis teha, kui Stalingradi raamat nii kutsuvalt raamatupoe riiulil istus. Ma poleks saanud seda sinna jätta. Sellest tingituna olen lugenud viimase nädala kõik õhtud andunult Stalingradi lahingust ning nüüd, kus raamat läbi on, tundnud samasugust melanhooliat nagu iga hea asja lõppemisel. 

Õnneks on olemas veel häid ajalooraamatuid, nii et kaua piinlema ei pea. 

Nädala lõpus läheb kolimiseks. Küll umbes 500 m, aga siiski. Korter on suurem ja kõrgemal ning tööle lähemal. Suur pluss on üks suur raamaturiiul ja teine suur pluss seina sisse ehitatud lamp. Kui ma kunagi suudan kolimisega järje peale saada ning uues kohas asjad lahti pakkida, siis muljetan pikemalt. Võib-olla.

Kommentaare ei ole: