06 oktoober 2014

Järelkajad

Kunagi ma asun kirjeldama ka SEDA PÄEVA, aga enne veidi soiun oma tunnetest pärast abiellumist. Õigemini ma ei saa öelda, et midagi oluliselt muutunud oleks peale selle, et ma kannan nüüd sõrmust. Olen näinud inimeste silmis pilke, mis ütlevad, et abielunaisena peaksin loobuma ketsidest ja kandma naiselikumaid riideid, aga ma ei lase ennast sellest suuremat häirida. 

Küll aga olen täheldanud, et inimestele meeldib öelda mu uut nime. Pole midagi teha, uhke nimi ikkagi. Tööl on kolleegid rõõmsa naeratusega pöördunud täna mu poole vaid mu uue nimega. Ja lilledega. Need on siis ainsad pulmalilled, mis ma koju viin, ülejäänud ilutsevad Epu kaitsva käe all.

Et aga veel uhkustada oma Kreeka stiilis kleidiga, siis siin on väike pildike, mis peaks rõhuma kõikide inimeste tunnetele – on lapsi, on lilli, on klaver ja ilusad inimesed. 
 


Kommentaare ei ole: