20 november 2014

Kvaliteetinimene

Kui ma kiiruga guugeldasin, mida peetakse inimese kvaliteedi näitajaks, siis põhilisena jäi üsna kesisest valikust silma, et kvaliteetinimene on see, kes tarbib kvaliteetkultuuri. Aga kas see pole ajas muutuv mõiste, arvestades, et see, milline kultuur on "kvaliteetne" muutub üsna kiiresti. Rääkimata sellest, et mis on ühe jaoks kvaliteetne, pole seda teps mitte teise jaoks ja vastupidi? Näiteks minu jaoks on indie-hipsterite muusika suvaline inisemine, teiste jaoks on see võib-olla sügavusest nõretav heliteos. Siinkohal on asi maitses. Muidugi saab tuua välja mõned üleüldised arusaamad, näiteks et raamatute lugemine on kvaliteetsem meelelahutusviis kui arvutimängud ja teater kvaliteetsem kui telesaated, aga ka need piirid hakkavad vaikselt tuhmuma. Labane suvekomöödia teatris ei ole kuidagiviisi parem mõnest poliitikasaatest. Kvaliteedi üle võiks vaidlema jäädagi, kuigi eks igas ühiskonnas ole välja kujunenud kindlad stambid.

Sellegipoolest peavad inimesed, kes ei vaata telerist "Su nägu kõlab tuttavalt" või ei ole kursis viimase kõmuga, end intelligentsemaks kui nood, kes eelpoolmainit tegevusi teevad. Just intelligentsemaks, kuigi intelligentsusel pole maitsega mitte midagi pistmist. Näiteks minu IQ on viimastel andmetel 139 ja ma vaatan igal pühapäeval andunult näosaadet. Ei häbene ka. Seega on neil pseudokvaliteetinimestel kõrge kukkumine, kui kuulevad, et intelligentsus on hoopis midagi muud. Korrakem siis üle, sest kuigi enamik meist arvab teadvat, mis see on, siis tihti siiski eksitakse. Intelligentsus näitab vaimseid võimeid ja infoomandamise/-töötlemise kiirust. Just võimeid, mitte seda, kas inimene neid tegelikult ka kasutab. Koolis võib mõni öid ja päevi õppinud inimene olla tulemustelt kõvem kui kõrge IQ-ga looder. Intelligentsemad inimesed peavad lihtsalt vähem oma vaimseid võimeid kulutama, et sama tulemust saada.


Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Jutt oli kvaliteetinimesest. Lugesin oma targast intelligentsusraamatust, et kõrgema IQga inimesed on ka tervemad ja elavad kauem. Üldiselt on seda põhjendatud sellega, et kuna sageli on need inimesed ka edukamad, on neil tervishoiuteenustele parem ligipääs ja lisaks ka paremad teadmised, kuidas oma tervist hoida. Mõne üsna suure valimiga uuringu käigus selgus aga ka, et samades tingimustes üles kasvanute hulgas (nt nunnakloostris) elavad kõrge intelligentsustasemega inimesed ikkagi kauem. Ehk siis eksisteerib mingisugune nn kvaliteetinimese efekt, mille puhul on ühtviisi kõrged nii IQ kui ka eluiga – ning seega ka tervis. 

Loomulikult ei pea see paika sajal juhul sajast, ehk siis ma nüüd ei löö rõõmust käsi kokku, et ma elangi saja aastaseks. Evolutsioonilises plaanis on IQ ja tervise korrelatsioon muidugi mõistetav. Huvitav teadmine igal juhul. Lisaks on täheldatud madala IQ-ga inimeste suuremat haigestumist ka mitte surmaga lõppevatesse haigustesse (astma, diabeet). Madal IQ ennustavat ka suremust paremini kui muud riskitegurid.

Rohkem ja täpsemalt soovitan lugeda raamatust "Intelligentsuse psühholoogia".

3 kommentaari:

notsu ütles ...

iseasi, et korrelatsioon pole muidugi põhjuslik seos. lambist oletaks, et IQ ja tervise seos on vähemalt osalt vastupidine: kehv tervis ei lase kogu potentsiaalsel võimekusel avalduda. nt toitainepuudusel, eriti lapseeas, võib hilisemale avaldunud IQle halb mõju olla, see võib olla üks tegur, mille pärast inimesed lähevad valdavalt targemaks (praegusaja Lääne 100ne IQga inimene teeks viiekümne aasta tagusele 100se IQga inimesele testides lõdvalt ära (guugelda Flynni efekti ja vaata, mis saad)).

notsu ütles ...

tõsi, mõni IQga korreleeruv nähtus on vastupidi, kehva tervise poole pealt: lühinägelikkus näiteks. Väidetavalt on selle korrelatsioon IQga leitav isegi siis, kui võtta arvesse, kes kui palju loeb, ja see liiglugemise mõju elimineerida.

Madli ütles ...

IQ ja seda määravad tegurid on ka psühholoogide seas väga segaselt kirjeldatud. Kõik tugeva tervisega inimesed pole ju megakõrge IQga ja vastupidi. Samamoodi on segased seletused IQ pärandumise osas - ühed väidavad, et kõrge IQ on pärilik, teised aga, et kahel kõrge IQga inimesel sünnib kõige tõenäolisemalt keskmise IQga laps.

Mul paraku on see raamat juba tagastatud, nii et ma ei saa täpseid tsitaate välja tuua, aga ainus, mis kindel on, on see, et mitte miski pole IQ puhul kindel ja ennustatav.