31 detsember 2014

Aasta vahetub

2015. aasta on esimene selline aasta, mil ma tõepoolest ei tea, mis juhtuma hakkab. Või no tegelikult tean, aga vaid fakte ... milliseid tulemeid need kaasa toovad, on veel müsteerium.

Fakt on see, et ma saan lapse, aga üsna tänamatu oleks ennustada, milline ta olema hakkab ja kas ma veel jõuan midagi muud tema kõrvalt teha. Või mida ma üldse temaga pihta hakkan. Mul pole ju mitte mingisugust kogemust! Võin ju eeldada, et hakkan hullult trenni tegema ja iga päev jalutama ja arendama jne jne, aga tegelikkus kipub sageli teistsugune olema. Küll aga ma luban, et ma annan endast parima. Kõiges. Ma veel ei tea ka seda, mis see "minu parim" on, aga loodetavasti sellest piisab, et meile kõigile ilus elu korraldada.

Aga no ma poleks ju ma ise, kui ma ei plaaniks igasuguseid kõrvalisi asju. Olen juba maininud, et paljud inimesed on rõõmustanud, et jään koju ja saan hakata ... muud tööd tegema! Nädalavahetusel lisandus veel üks selline inimene. Iseenesest on ju tore, kui mu üle rõõmu tuntakse, aga vaikselt tekib mul ka küsimusi, näiteks a) kas ma olen jätnud mulje, et ma oma praegusel töökohal löön lulli, b) olen jätnud endast – mõneti õigustatult – töönarkomaani mulje või c) kas ma olen superinimene, kes suudaks veel lapse kõrvalt hunnikute viisi tööd rügada. Viimasele küsimusele ma tean juba vastust: ma tõesti olen superinimene, aga praegu ei oska ma veel ette öelda (nagu ka eespool mainisin), kuidas ma aega planeerima saan hakata. Ja kas üldse, võib-olla planeeritakse see minu eest.

Täna avastasin ennast aga Majanduskooli kodulehelt ja kuigi olin edasiõppe kohta hakanud uurima hoopis teistel põhjustel, siis leidsin end hoopis välja mõtlemas põhjuseid, miks ma ei võiks omandada nii muuseas sekretäri kutsehariduse. Põhjuseid ei olnud. Seega, kui ma just ajusid ära ei ole kärsatanud, mõtlen ma sellele suve alguses uuesti ja kui ikka veel põhjuseid ei leia, siis lähen õppima! Tasuta haridust tuleb ju ikkagi igati ära kasutada. Ma ei nimetaks seda hetkel lubaduseks, pigem mingiks lubaduselaadseks tooteks, aga soov on, suur soov. Ma parem ei ütle, milliseid erialasid ma veel vaatasin, aga inimesed, kes teavad, et ma pole eriti naiselik, võivad midagi eeldada.

Aasta vahetub meil aga vaikselt ja rahulikult, sest väljas on jube rõlge ilm ja ma ei viitsi pidutsema minna.

Kommentaare ei ole: