01 detsember 2014

Arst ütles mulle täna hommikul, et olen vana, paks ja kole ning kirjutas igaks juhuks ravimi välja, mis peaks selle kõige vastu aitama. 25 oli vanasti küll selline viimane sünnitamisiga, ehk siis hea oleks, kui kõik oleksid enne seda juba esimesed lapsed kätte saanud. Praegu on selleks vanuseks 30. Mis on kummaline, sest ilmselt on aastatega inimeste elustiil – kas tahtlikult või mitte – muutunud enesehävitamislikumaks ja seega oleks ju hea veel varem lapsed kätte saada, enne seda, kui keha täiesti ruunatud on. Aga eks paljud sellised "tervisesoovitused" ole tingitud ka sotsiaalmajanduslikest teguritest ja mina olen viimane inimene maailmas, kes soovitaks võimalikult vara lapsi saada.

Aga nüüd istun ma siin kontorilaua taga ja tunnen ennast vana ja koleda lumeinimesena. Väljas on nimelt imeline talveilm, päike paistab ja õhk sädeleb. Tuju tõstis see, et ma olevat eriti ilusa kujunduse teinud ühele reklaamile. Aga ennast ikka ilusamaks muuta ei oska. 

Ahjaa, mu koledus seisnevat selles (arst küll ei maininud sõna "kole"), et ma olen näost nii kohutavalt valge ja näen välja nagu kõndiv aneemia.


3 kommentaari:

notsu ütles ...

mis sa enesehävituslikkuse all silmas pead? statistika ütleb, et praegu elatakse keskelt läbi kauem ja tervemalt kui 100 a tagasi ja nt vägivaldset kuritegevust olevat praegu "esimesest Eesti ajast" vähem, mis peaks pmst paranenud enesekontrolli näitama.

lugesin just statistikaameti blogi, kus räägiti, et viimase kahekümne või ka neljakümne aastaga on nt suitsetamine vähenenud. isegi kui paistab vastupidi, sest kohvikutest pagendatud suitsetajad on tänaval nähtavamad.

Eesti kohta täpsemalt ei tea, aga USA kohta lugesin artiklit statistikast, et tänapäeva noored riskikäituvad vähem kui "vana aja" (nt kaheksakümnendate) noored. Muide, hilisem lapsesaamine on selle koha pealt loogiline. Teismeliste raseduste vähenemine lükkab esimese lapse saamise keskmise ea kohe kõrgemaks.

notsu ütles ...

... ja ka füsioloogiline küpsus pidi jõukates riikides tnp hiljem saabuma kui ütleme viiskümmend aastat tagasi.

Madli ütles ...

Ma ilmselt olen järeldused teinud omaenda tutvusringkonna näitel. Just lugesin üht raamatut, kus räägiti samamoodi vanusest ja kahjulikest mõjudest lapseootusele, aga seal keskenduti rohkem keskkonnaprobleemidele. Tuli välja see, et mingid mürgised ained (pestitsiidid, kui ma ei eksi), ladestuvad inimese kehas ja seepärast pidi hiljem esimese lapse saamine olema suurema riskifaktoriga. Järgmised lapsed saavad juba oluliselt vähem mürke, sest esimene on juba suurema osa endale võtnud. Tänapäeval on muidugi suurem osa mürgiseid aineid, mida tuntakse, keelatud.

Ühesõnaga, ma ei mäleta, mida ma täpselt enesehävituslike eluviiside all silmas pidasin, aga ilmselt samamoodi midagi seoses keskkonnaga. Suitsetamine ja joomine võivad ju koledad välja näha, aga kui need lapseootuse alguses maha jätta, ei kahjusta nad last pooltki nii palju, kui näiteks mõnest kahtlasest kohast püütud kalad.