28 detsember 2014

Head mõtted said otsa

Tartu oleks ilmselt mu lemmik ideaallinn, kui siinne bussiliiklus poleks selline, nagu ta on. Täiesti ebaloogiline. Ilmselt said head mõtted otsa, kui bussiliiklust kujundama hakati ja leiti, et ah, paneme mingid bussid suvalistest kohtadest suvalistesse kohtadesse sõitma ja ... no ega see graafik ju ka just kõige olulisem ole.

Mitte, et ma Tartus eriti tihti bussiga sõidaks. Tegelikult üritan seda vältida kui tuld, aga kuna pesitseme kesklinnast üsna kaugel eemal ja arusaadavatel põhjustel ei ole mu liikumisvõimekus eriti suur, siis vahel ikka tuleb ette. Nii. Lähen mina siis bussipeatusesse ja avastan, et a) buss tuleb poole tunni pärast või b) sinna kohta, kuhu mul vaja, ei lähegi mitte midagi. Ja kui ma mingitel segastel asjaoludel otsustan seda poole tunni pärast tulevat bussi ootama jääda, siis üheksal juhul kümnest ei saabu see buss poole tunni pärast. Hoopis mingil muul ajal, mis ei meenuta kuidagi seda aega, mis plaanis kirjas. Rääkimata siis sellest, et mind nii tohutult häirib, et siinne bussiliiklus käib ringiratast, mitte edasi-tagasi nagu Tallinnas.

Jah, paljud kiruvad Tallinna bussiliiklust (ja eriti seda, et see on tasuta), aga Tartuga võrreldes on see tõeline nirvaana. Bussid käivad tihti, enamik neist keskööni ja - oh seda imet - plaani järgi. Ma riskin praegu küll meelepahapuhangu alla jäämise ja eestivastaseks  tembeldamisega, aga minu elu on küll tasuta bussiliiklus lihtsamaks teinud. Esiteks unustasin ma iga kuu endale pileti osta ja teiseks on minu jaoks 20 eurtsi (või kui palju see oligi) suur raha. Kui seda iga kuu aastast aastasse maksta, on see veel suurem raha. Nii et ma ei saa endale nii suurejoonelisi põhimõtteid lubada. 

Tartus aga oleksin valmis isegi rohkem bussisõidu eest maksma, kui see vähegi inimsõbralikumaks muutuks. Ja kui kompostrid veidi blondiinikindlamaks muutuksid, sest praeguste kasutamine võib mul varsti sünnituse esile kutsuda.

Kommentaare ei ole: