04 detsember 2014

Ilus olemine

Olen aru saanud, et lapseootusaja ja värske sünnitanuaja üks probleemidest on muude asjade kõrval ka naise välimus. Ehk siis lisaks sellele, et igale küsimusele, kuidas rasedus ja lapse kasvatamine kulgeb, peab vastama "Suurepärane!", peab naine ka välja nägema justkui ajakirjakaanelt astunud. Sest muidu on naine hoolitsemata ja ennast käest lasknud, ükski mees ka niikuinii ei taha. 

Oeh. Esmalt pean ma mainima, et hetkel on viimane asi, millele ma mõtlen, meeste võrgutamine. See ei tähenda loomulikult seda, et ma viis kuud pesemata oleksin ja rääbakana ringi jookseksin (kuigi mine sa tea), aga näiteks kontsi ma hetkel ei kanna ning oma peorõivad ja õhukesed kleidid olen pannud kappi paremaid päevi ootama. Ja soojemaid. Ahjaa, üks vahva sümptom, mis mul juurde on tekkinud, on pidev külmatunne. Samas toas olev lätlane käib juba suveriietes, aga mina keeran soojuse põhja ja lõdisen külmast Oh joy! Igatahes – ma ei mõtle praegusel ajal sellele, et inimestele võimalikult ahvatlev ja ligitõmbav paista. Ja kui keegi peab seda enda eest mittehoolitsemiseks, siis palun väga! Võib-olla leidub ka naisi, kes kohe, kui rasedaks jäävad, loobuvad, raseerimisest, kulmude kitkumisest ja muudest normaalsetest iluprotseduuridest, aga õnneks ma nende hulka ei kuulu, nii et vähemalt sellega olen Tallinna linnapilti päästnud. 

Teine äärmus neile kaltsakatele on selline grupp naisi, kes siis, kui on aru saanud, et nüüd on tarvis haigla poole sünnitama kiirustada, jõuavad veel ennast enne ära meikida. Või siis panevad lihtsalt ripsmepikendused. Ma ei tea täpselt, kui valus sünnitustegevuse algus on, aga juba igahommikune ärkamine on minu jaoks piisavalt piinarikas, et ennast mitte meikida. Pealegi ma kahtlen, et mööda põski voolav silmameik just kedagi kaunistaks, aga mine sa tea. Või siis on äkki sünnitushaiglates kord, et ilma täismeigita naisi vastu ei võeta? Peaksin seda järgmine kord arstilt küsima, kuigi siiani pole ta mu meikimata näo peale teist nägu ka teinud. Kummaline igatahes. 

Selle peale hakkasin just meenutama, kunas ma ennast üldse viimati meikisin. Oli vist mingi päev, kus ma pidin töötoa läbiviimist õppima, aga see polnud kindlasti sel nädalal. Üldiselt aga koosneb mu igahommikune iluprotseduur kammimisest, hammaste ja näo pesemisest ning vajaduse korral mõnest kreemist. Kammimine ise võtab juba suurema aja, sest mu juuksed on kuidagi eriti paksuks, pikaks ja karmiks muutunud ning see tähendab omakorda seda, et igal hommikul on nad mingis imelikus olekus ega allu gravitatsioonile. 



Nii et kui kümme aastat tagasi oleks ma pigem surnud kui ilma täismeigita kõrvalmajja poodi läinud, siis nüüd seisab mu meigikott jõude ja käin rahumeeli meigita tööl. Näete, milleni vanadus viinud on. Lisaks hakkasin veel mõtlema, et lisaks kosmeetika mahajätmisele, ei kasuta ma ka mingeid maske, noorendavaid kreeme, seerumeid või muud sadat asja, mille nime ma isegi ei tea. Ilmselt on mulle sügavale peakolu sisse jäänud Epu öeldud tarkus, et mida rohkem igasugust jama näkku toppida, seda kiiremini nahk vananeb ja seda rohkem läheb aja möödudes seda jama vaja, et normaalne välja näha. Vaatan alati imestusega, kui mingid 20-aastased kirjeldavad oma igapäevast näohooldust ja mõtlen (lisaks sellele, et kust nad selle aja võtavad), et mida teeb nende nahk paarikümne aasta pärast? Juustest ma parem ei räägigi.

Kommentaare ei ole: