15 detsember 2014

Vahejuhtumeid Tartust

Tartus toimus reedel selline tore asi, et üks mees võttis Zavoodis põuest granaadi, hoidis seda veidi aega pea kohal, aga kuna inimesed temast välja ei teinud, läks ta solvunult minema. Hiljem muidugi teda märgati ja pandi terve Lai tänav kinni. Tegu oli aga tüüpilise tähelepanuvaeguse all kannatava inimesega, sest granaadi asemel eputas ta tühja kestaga. Aru ma ei taipa, mis tänapäeva inimestel viga on.

Igatahes meenutas see mulle üht seika eelmisest suvest. Olime ühel eriliselt palaval suvepäeval Kaisaga Tartus kokku saanud ja ravisime oma päikesepistest valutavaid ja uimaseid päid Armastuses paari kohvikesega. Ei jõudnud me aga juttu alustadagi, kui meie lauda sadas üks joobes parmuvälimusega meeskodanik, kes oli sinna tulnud ilmse sooviga inimestega suhelda ja kuna me tundusime tema kriteeriumitele vastavat istus ta meie lauda. Seda ma ei mäleta, kas ta luba küsis, aga vaevalt me talle selleks jaatava vastuse andsime. Kuna ilm oli tõesti palav, me polnud Kaisaga teineteist kaua näinud ja veel muud sada põhjust – palusime me tol isikul lahkuda. See tähendab, mina palusin. Alguses viisakalt, aga kuna ta aru ei paistnud saavat, siis muutusid mu soovid aina tungivamaks ja ebaviisakamaks, kuni ma üle kohviku käratasin, et me sooviksime nüüd kahekesi olla, tõmmaku minema. Ise imestasin samal ajal, miks Kaisa minuga kaasa ei räägi ja selle asemel aina valgemaks näost muutub. Õnneks mingil hetkel otsustas parm lahkuda ja kui ta oli juba ohutus kauguses, küsis Kaisa, kas ma ei näinud, et sellele mehel oli kirves põues ja kuidas ma niimoodi temaga rääkida julgesin. Tõele au andes pean mainima, et kui oleksin kirve olemasolust teadnud, oleksin vast ise lauast lahkunud, mitte ülbet bitchi mänginud. Igasuguseid hulle leidub ju. Muidugi võib alati kirve kaasaskandmisel olla väga mõistlik selgitus, aga paraku ma ei usu inimeste tervesse mõistusesse. Eriti, kui nad kenasid ja ebaviisakaid tütarlapsi ahistavad.


Kommentaare ei ole: