Taas Pärnus

Laupäeval olime taas Pärnus. Linna peal eriti ei uudistanud, aga eks seal ole uudistatud vanasti nii, et jaksab. Siiski flirdin ma vahel ideega, suvel kohe mitmeks nädalaks Pärnusse pageda. Loodetavasti ei jää see pelgalt ideeks, aga plaane teha oleks praegu äärmiselt ebamõistlik. 

Mõtlesin, et võtaks vahepeal kokku selle, mida viimase seitsme kuuga õppinud ja kogenud olen, aga selleks pean ma veidi värskem olema kui praegu. Vahel inimesed küsivad mult igasuguseid küsimusi (enamasti teemal "misasi kuskohas valutab" jne) ja siis oleks hea sellised asjad kokkuvõtlikult kirja panna, et ise ka mäletaks hiljem - kellele teisele ma siin ikka kirjutan. Tegelikult olen aga lapseootuse kokkuvõtmiseks üsna vale inimene, sest pooli hädasid, mis kõiki pidid kimbutama, mul pole. Venitusarme pole, seljavalusid ka mitte, kõrvetised olid kunagi sügise alguses ühel päeval, iiveldas ka vist vaid paar korda ja väsimus on ka vaid siis, kui olen kaua magamata olnud. Imelikke isusid ka pole. See, et ma vahel metsikult magusat tahan, pole imelik, sest selline olen ma terve elu olnud. Kummalised lõhnad ka ei häiri ja (vähemalt enda arvates) pole ma ka emotsionaalsem. 

Mitte, et ma vahel ei soiuks "Ma olen niiiii väsinud ja ei viitsi midagi teha, sest ma ju OOTAN LAST, see on raske töö!" ja siis kaon raamatuga voodisse. Üldiselt aga ei valmista ka põrandalt asjade korjamine suurt probleemi, kuigi eelistan (ja olen alati eelistanud) seda mitte teha. Tuleb ju ikka ära kasutada oma õnnistet seisundit ja mängida nõrka naist. Nädala pärast kavatsen seda veel enam teha, sest siis ma enam tööle ei pea minema. Jehuu! Saab hakata lugema, veel rohkem lugema, ebavajalikke asju ära viskama ja kõike muud vajalikku tegema. Ja magama. 

Rääkides lugemisest, siis lugesin vahepeal läbi "Loomade farmi" ja olen vaimustuses. "1984" oli mul juba ammu läbi loetud, aga praegu mõtlen, et tegelikult oleksin pidanud "Loomade farmi" ikka enne lugema. Mõlemad on minu arvates kohustuslik kirjandus, mida lugemata ei saa paljudest asjadest aru. "Loomade farm" peaks olema kohustuslik ajalootundides - ma ei saa aru, miks ei ole? Palju lihtsam oleks selle põhjal õppida nõukaliidu ajalugu. Ma teen sellest vahvast raamatust veel eraldi postituse ka, aga hetkel lähen ja loen hoopis üht USA naistekat, et mitte midagi mõelda. Vahel on ka seda vaja.