07 jaanuar 2015

Uue aasta vingumist

Viimane sügis oli väga teguderohke aeg: sinna mahtusid ühtekokku nii pulmad, kolimine ja esimesed ettevalmistused lapse saamiseks. Paraku mõjusid kõik need rõõmsad sündmused rahakotile hävitavalt, nii et nüüd olen otsustanud alustada eriti säästlikku elu. Või mis alustada – pole ma ju kunagi eriline priiskaja olnud. Lihtsalt reisid ja uued kleidid jäävad nüüd kaugemat tulevikku ootama. 

Aga uusi asju oleks vaja veel ja veel ja veel. Ma olin kogu aeg arvanud, et märtsikuu on mägede taga ja aega nende lasteasjade varumisega on, aga pilk kalendrisse räägib muud juttu. Kõigest 2 kuud veel! Ja mul pole pooledki asjad veel varutud. Riided esimesteks kuudeks on olemas, vanker ka ... sinna juurde veel lamamistool, söögitool (mida ilmselt niipea vaja ei lähe) ja mängukeskus, aga muu tuleb kibekiiresti leida. Voodi näiteks. Ja madrats, tekid, baikatekk, voodiriided, mingeid kõrinaid ja  ... oeh, kindlasti veel sada asja, mida ma lihtsalt ette ei oska kujutada. Ega see elu nii lihtne olegi. Täna siis veetsingi aega uurides ja puurides, kust leida asju, mis vastaksid kahele tingimusele: a) oleksid kvaliteetsed ja b) meeldiksid mulle. Nii leidsingi ühe vahva voodi ja veel paar asja, mis ma looooooodetavasti jaanuarikuu lõpus kätte saan. Siis saab lõpuks kogu mööbli korteris ümber tõsta ja asjad ära sättida. Huh. Lisaks tahaksin ma nii väga veel väikest elevandikest, aga ma pole ka seda kusagil näinud. Sobivat, ma pean silmas.

Ilmselt olen ma liiga valiv.

Selle kõige käigus olengi ma iseenda ära unustanud ja kui Sten mõnes poes, kus ma püüdlikult kombekate suurusi vaatan, küsib, kas mulle see või teine jakk/kleit/mantel ei meeldi, saab ta enamasti vastuseks seosusetu mõmina ja teavituse, et endale ma küll midagi ostma ei hakka hetkel. Ja suundun hoopis mööbliosakonda. Tegelikult oleks mul juba pikemat aega uut käekotti vaja, aga isegi, kui ma mingit eriti odavat käekotti näen, mõtlen kohe, et ootoot, ma saaks ju sama raha eest ühe baikateki! Mitte, et ma ka baikatekke kokku ostnud oleks. Lihtsalt.

Aga aitab vingumisest, kuidas midagi pole. See polnud mu eesmärk üldse. Tahtsin hoopis rääkida, milliseks toredaks kohaks oleme oma uue kodu sisustanud, aga kuna mu fotikas koju jäi (ning seal oli üks eriti kunstiline pilt magamistoast), siis praegu ma seda teha ei saa. Seda parem! Äkki vahepeal toob mõni hea haldjas teleka ka (ma pole siiani nendesse uskumist kaotanud)!

Kommentaare ei ole: