Kleidiblogi

Ma luban, et ...

... kui ma uuesti tavamõõtmed saavutan, siis hakkan taas naiselikuks ja EI MINGEID VABANDUSI!

Sellest inspireerituna võtsin ma ette paar iluprotseduuri, et mitte karvakasvanud elevanti meenutada. Aga teate, jube raske on olla naiselik, kui ma pean jalga üle põlve kätega tõstma ning kui iga riietuseseme puhul, mis ma selga tahan panna, pean enne mõtlema, kas ma selle ka oma jõududega seljast ära saan? Enamasti on vastus negatiivne paraku ja siis ma istungi nukralt, püksid rebadel, voodil ja võtan hoogu, et uuesti kuidagi poolkõveras kummardada. 

Teate, mis ma avastasin? Et ma pole tervelt neli kuud ühtegi kleiti ostnud ja see tähendab omakorda seda, et mul ei ole lihtsalt ühtegi kleiti! Ma seda ei arvesta, et praegu ei saa ma niikuinii ühtegi kleiti kanda, aga mul pole ka ühtegi normaalfiguurile sobivat kleiti! 

Igaks juhuks käisin nüüd vahepeal riidekapis kinnitust leidmas ja need paar(kümmend) naiselikkust rõhutavat riideeset võtsid hetkeks mu nukrust maha, aga ... ma tahaks nii väga uut kleiti. Või kleite, mitmuses kohe. Olgugi, et suur osa Eesti aastailmast kleidikandmist ei soodusta ja palju mugavam on teksades. Ikkagi. 

Vaatasin üle ka oma pildivarud ja leidsin, et jagan mõne lemmikkleidi pilti ka siia. Näiteks see: 

Ma ei tea mugavamat suvekleiti. Ahjaa, pilt on tehtud Marseille's. Kleit ise pärineb ei-tea-kust, ehk siis ma tõesti ei mäleta, kuskohast ja millal ma selle ostsin, küll aga elutseb ta siiani mu riidekapis.

Ma armastan täpilisi rõivaid ning mis saaks olla veel vahvam kui üls täpiline kleit? Muide, Hispaanias olid üleüldse täpid väga teemakohased, väga paljud silkasid niiviisi ringi. Kleit on päris minu armsast kataloogist.

Prantsusmaa, Meaux. Tegelikult kannan ma Eestis ka kleite. Too sinine pärineb ka ühest nimetust Tallinna poest ja on küll aastaid vana, aga siiani üks lemmikuist. Värvi poolest ja ka seepärast, et pikkus on sünnis.

Siin tähistame mu 24. sünnipäeva ja kuigi mu litterkleiti täies pikkuses näha pole, on siiski vast aru saada, et see on VÄGA lühike. Aga samas, mida vanem eit, seda lühem kleit.

Veneetsia. Lõpuks mu lemmik maksikleit (ma taas ei mäleta, kust selle ostsin), mis on nii ilus, et ma tõesti nutan sel päeval, kui selle ära viskama pean. Kuigi ilmselt see lihtsalt kulub mu seljast maha.