Kui õppisin tõlketeooriat, räägiti meile kogu aeg, et põhiline on kontekst. On tekste (ametlikud dokumendid, kasutusjuhendid ja muu säärane), kus peab olema võimalikult täpne ja on tekste (ilukirjandus), kus saab võtta veidi vabamalt. Vabamalt võtmine tähendab aga minu jaoks seda, et kui tuleb ette sõna, millel vastet emakeeles pole, mõeldakse sellele ise sobiv vaste välja, MITTE ei kirjutata vasteta sõna lihtsalt häälduspõhiselt emakeelsesse teksti ümber.
Loen siis Bridget Jonesi ja mõtlen, mis loom see "kuugar" on. Loomulikult teavad kõik, kes on "cougar", aga et keegi nii julmalt seda sõna kuritarvitab, poleks ma arvanud. Eesti keel on piisavalt rikas küll, et saaks mõne vaimuka vaste leida/luua. Ja kui mitte, siis ... võiks üldse tõlkijakutsest loobuda. Bridget Jones oli viimati, kui vaatasin, ilukirjandus, nii et sõnaloojad, andku tuld! Mul kadus aga igasugune lugemisisu ära.
Samamoodi ei meeldi mulle, kui kirjutatakse "lantš" ja "branš" (olen tõesti sellist värdkeelt kohanud. Üleüldse võiks inimesed grafomaaniaga tegelemise asemel ise rohkem lugeda. Jah, ma olen ilmselgelt parim inimene sellest rääkima.
Samamoodi ei meeldi mulle, kui kirjutatakse "lantš" ja "branš" (olen tõesti sellist värdkeelt kohanud. Üleüldse võiks inimesed grafomaaniaga tegelemise asemel ise rohkem lugeda. Jah, ma olen ilmselgelt parim inimene sellest rääkima.
Aitab mölast, ma poen nüüd "12 tooli" rüppe tagasi. Etwas Humor muss sein.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar