Kui kellelgi on plaanis Pariisi minna, siis minu arvates on lihtsalt kohustuslik lugeda enne läbi Hemingway "Pidu sinus eneses". Kõik reisikirjad ja muud voldikud võib vabalt sel juhul lugemata jätta, sest ega neist rohkem infot saa, kui just tõesti pole plaanis veeta aega kõigepealt Eiffeli torni järtsis ja seejärel Louvre'i järtsis. Minul ei olnud seda plaani. Olin vist just lõpetanud Hemingway raamatu või seda lõpetamas, kui 2011 aastal Pariisi läksin. Jah, toona olin ma nii rikas, et mööda Euroopat ringi reisida. Igatahes, Pariis jättis mulle täpselt nii hea mulje, kui ma lootnud olin ning seda ilmselgelt sellepärast, et turistikohtade asemel suundusin pühapäeva hommikul "Hemingway kohvikusse", nagu mina seda nimetasin - tegeliku nimega Café de Flore'i. Pärast haarasin ühest kõrvalisest pagariärist paar sarvesaia ja maailma parimat kuuma šokolaadisaia ja jalutasin mööda tänavaid. Ja kujutasin ette, et ma olen ka üks ahvatlev pariisitar. Mitte, et Pariisis tegelikult eriti palju klassikalisi (minu jaoks) pariisitare näha oleks olnud.
Küll aga ei meeldinud mulle Hemingway romaan "Saared hoovuses" mille nüüd juba teist korda pooleli jätsin. Mine tea, kas olen Hemingwayst välja kasvanud või on asi konkreetses raamatus. Kuidagi liiga pikad ja lohisevad dialoogid on ... ja liiga vähe tegevust. Põhitähelepanu ongi dialoogidel ja vaadete kirjeldamisel. Emotsioone väljendatakse ka kuidagi kuivalt.
Jätkates Hemingway lainetel, siis lugesin ühena viimastest läbi raamatu "Pariisi abikaasa" (autorit ei mäleta), mis rääkis Ernesti esimese abikaasa loo. Kaasahaarav ja huvitav lugu oli. Ega kirjaniku kaasa ole kerge olla - või vähemalt ei olnud toona. Tänapäeva kirjanike eraeludest ei tea ma eriti palju, aga tundub, et toona leiti, et vabameelsus on reegel mitte erand. Muidugi, kui on palju valikuid ja võimalusi, ongi raskem truu olla ja see ka nende abielu lõpetas. Loojad vast ei saagi elada rutiinset üheksast viieni tööelu. Romaan on kaunis lugu, isegi abielu lõpp on kaunis. Oleksid kõik lõpud nii kaunid. Ja loomulikult Pariis - ei saa me ka siin sellest üle ega ümber.
Tahaksin veel raamatuid Pariisist lugeda. Praegu loen küll Silver Anniko "Rusikaid", aga ega seegi igavesti kesta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar