07 mai 2015

Postrasedate probleemid

Kui keegi oleks mulle paar tundi pärast sünnitust öelnud, et pean haigla ette minema ja seal naeratama, siis oleksin ta pikalt ja pidevalt saatnud. Õigemini oleksin ka sama teinud siis, kui oleksin pidanud paar sammu üle palatiukse tegema. Aga näe, Inglismaal on ikka nii tugevad ja terved aadlikud, et suudavad kohe pärast sünnitust välja karata ja näha välja nagu esikaanestaarid (mida nad on). Mina nägin välja nagu paar päeva vee all vedelenud laip. Samas - ma pole ka monarh ega midagi.

Eks see kuulsuste elu ole ikka keeruline. Ilmselt ei oleks Kate ka vabatahtlikult pärast sünnitust meigitooli ja soengusse jooksnud, aga seisus kohustab. Sellistel hetkedel tunnen rõõmu, et ma kuulus pole. Saan rahulikult kaame postrasedana ringi vantsida või hoopis kodus vedeleda.

Lisaks sattusin lugema kellegi (ilmselt lastetu inimese) seisukohta, et äsja lapse saanud naised kaltsustuvad ja näevad välja nagu viimased kõõmad. Ei tea, kas too isik on käinud sünnitusjärgses osakonnas luuramas, sest seal ei pruugi naised tõesti välimusele just suurt rõhku pöörata. Nii palju aga, kui mina noori naisi tunnen ja tean, lähevad kõik just pärast lapse saamist ilusamaks. Kaob "beebipaistetus", figuur muutub naiselikumaks jne jne, lisaks võtavad paljud naised ennast just pärast sünnitust kokku ja hakkavad trenni tegema. Ka imetamine muudab kõhnemaks ning sunnib rohkem tähelepanu toidusedelile pöörama. Alkoholi mittejoomine ja mittesuitsetamine mõjuvad hästi näonahale ja kehakaalule ... lisame veel juurde emaarmastuse, mis iga naise särama paneb. Pealegi tahavad naised just pärast lapse saamist näidata, et nad on Naised, mitte vaid emad. Seega on äärmiselt ebaõiglane väita, et noored emad on kaltsud. Okei, võib-olla mina praegu olen, aga ma olen ka kodus ning mind näevad vaid vastasmaja aknad.

Ning veel üks kirgiküttev teema: kas alates mingist vanusest ja pärast lapse saamist peaks tegema muutusi oma garderoobis. Kas peaks? Vaatasin just oma litritega kleiti ja mõtlesin, kas peaksin tõesti sellest loobuma, see on ju a) sädelev ja b) lühike - kaks omadust, mis ei tohiks olla noore ema riietel. Mõnede arvates, Mu arvates ei tasuks muidugi ükskõik, millises vanuses ja seisuses litsiks riietuda ja ennast kännuämblikuks juua, aga kui juhtub, siis juhtub, Oma minikleitidest ja tennistest igatahes mina loobuda ei kavatse. Mu ülemus, kahe lapse ema ja u 40-aastane naine, käis ükskord tööl nii minis ja ma ei mõelnud, et omg, mida ta endale lubab, marss koju pika kontorikostüümi järele! Pigem mõtlesin, et tahaksin ka sellises vanuses nii hea figuuriga olla. Ja üks mu teine ülemus, u 30-aastane, käis ka vahepeal lühikestes kleitides ning ka siis leidsin ma, et kui figuur lubab, siis miks mitte. Kui riietumismaitse ja figuur on hea, siis saab endale nii mõndagi lubada. Kui pole, siis ei aita ka noorus ja laste puudumine - ikka oled maitselage.


Mina postrasedana hullumaja pargis. Aa, ma unustasin rääkida, et lisaks litsikestele, jehoova tunnistajatele, narkaritele ja muudele huvitavatele elementidele jääb roheline plank meie juurest u 15 minutilise jalutuskäigu kaugusele. Tõeliselt vahva naabruskond.

Kommentaare ei ole: