Läbipaistvad pluusid ja väikseks jäänud rinnahoidjad EI SOBI KOKKU, kui just ei ole soovi oma parimaid külgi kogu ilmarahvale demonstreerida. Nüüd ootan soovituse eest tänusõnu ja mõtlen, miks keegi seda mulle enne ei öelnud, kui ma eile läbi linna vantsisin. Mitte, et see mind praegu eriti morjendaks, loodan vaid, et keegi pilte ei teinud ja neid kuhugi Tallinna tänavastiili blogisse ei pannud. See pole tänavastiil, see on minu isiklik stiil. Stiil, mida ma enam (loodetavasti) ei viljele.
Aga pärast mõningaid tegevusi, mida ma 18. märtsil ette võtsin, on mu latt enesepaljastamise suhtes üsna ... hmm ... kõrgele (?), madalale (?) langenud/tõusnud. Igatahes suhtun ma sellesse hulga vabamalt ja julgen suisa lühikeste pükstega kesklinnas ringi kõndida. Enne poleks see kõne alla ka tulnud, sest ma olin veendunud, et olen Tallinna kõige ülekaalulisem inimene. See ei tähenda nüüd, et ma iga päev paljalt ringi lippaks (kuigi kodus ma teen seda), aga ma enam ei minesta õudusest, kui pean nt rannas ilma kabiini kaitsvate seinteta riideid vahetama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar