Ainult Tartus on inimesed, kes ei pahanda, kui pean nende pulmast kiiresti ära jooksma, kes on nõus minu pärast 60 km sõitma, kes hoiavad ja toidavad mu last ja kes lasevad meil enda juures ööbida. Olgu veel mainitud, et kõik need inimesed ei tekitanud ei endale ega meile sellest mingit probleemi. Südame teeb soojaks, et nii toredaid inimesi on olemas. Aga ainult Tartus. Mulle üldse ei meeldi inimestelt teeneid paluda, aga veel vähem meeldib mulle teeneosutajate suhtumine "Oeh no olgu, ma siis teen, kuigi ma üldse ei taha ega saa ja see valmistab mulle nii suurt vaeva". Siis pole üldse vajagi. Aga vot laupäeval olid kõik nii armsad ja rõõmsad. Mul tuli kohe endal ka tuju kellelegi midagi head teha.
Nagu aru võis saada, siis käisin ma pulmas ja pidin sealt veidi varem kui teised lahkuma. Imetavate emade rõõmud, oh joy! Pulm ise oli hästi tore ja muutis ka minusuguse kivisüdame härdaks. Loomulikult ka sellepärast, et Olga ja Tõnu on kahtlemata ühed toredamatest inimestest minu tutvusringkonnas. Nagu olin eeldanud, oli kogu sündmus hoolega planeeritud ja läbimõeldud ning kedagi ei jäetud omapead. Pulm ise oli lavastatud üsna omapärases võtmes, aga ma jätan siinkohal saladuseks, millises, sest võib-olla tahan ma ise kunagi midagi sarnast teha. Kahju, et pulmast varem ära jooksma pidin, aga kui Olga kunagi pulmadest puhanud on, siis uurin talt kohe, mis edasi sai ja kuidas kõik kulges.
Nüüd aga aitab mõneks ajaks Tallinn-Tartu suunal reisimisest ehk siis järgmised kuud kavatsen olla korralikult Tallinnas. Kuigi mine sa tea - Pärnusse tahaks ka minna ja seega oleks paslik uurida, kuidas sinna rongiga saab. Lisaks on vaja uus kodu kenasti sisse seada ja siin harjuda ning uut rajooni avastada. Elukohaks on mul Keldrimäe, tallinlased peaksid teadma, kus see asub.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar