02 september 2015

Koduperenaise mured

Tahtsin ka olla popp ja noortepärane ning kirjutada asjadest. Seekord siis koduasjadest ehk kõigest sellest, mida mul me uues kodus vaja oleks. Hea meelega kirjutaksin ka raamatutest, mida tahan, aga no nii palju ka ei maksa unistada, enne töö ja siis lõbu.

Pärast kolimist tegime kohe paar suurt väljaminekut ning ostsime külmiku, uue vankrikomplekti ja teleka. Ostmine on aga teadupoolest üks kulukas ajaviide, nii et praegu olen pidanud oma peas lõputut dialoogi teemal, mida järgmiseks. Mida. On. Vaja? Tegelikult oleks hädasti vaja pesumasinat - ma just lõpetasin voodilina käsitsipesu ja pole selle üle õnnelik - ja põrandanagi. Järgmisena on järjekorras asjad, mida oleks vaja, aga mis ei põle, nagu näiteks vaibad, padjad, arvutilaud, pisike köögilaud ja puslematt. Viimases ostunimekirjas on siis asjad, mida ma tahan: klaasid (jätsin kõik klaasid kogemata eelmisesse elukohta), lambanahk, kombain ja igasugust muud nipet-näpet. Paraku on aga asjad niiviisi, et asjad, mida mul kõige rohkem vaja on, on kõige kallimad ja vastupidi, nii et tihti taban end mõttelt, et ah, võtaks mõned odavamad asjad ära, aga niiviisi ei jõua ma kunagi pesumasina ostuni ja jäängi käsitsi pesema. Veekulu mõttes on see muidugi hea, aga ... oh jah. Liiga palju vaja, liiga vähe raha. Selline see eluke on.

Ning ometi leian ma ennast ikka raamatupoest uut lugemisvara valimas. Ei ole minus ikka piisavalt koduperenaisegeeni. 

Õnneks lähen täna peole ja pääsen sellest lõputust küünlapäevast, mis siin valitseb.

Kommentaare ei ole: