12 september 2015

Lääne meditsiini kitsaskohad

Sel aastal on mu peret tabanud mitmed haigused, mis pole küll otseselt surmavad, aga mis halvendavad oluliselt elukvaliteeti. Kroonilised haigused, millega kaasnevad pidev valu, väsimus, kurnatus ja paljud muud sümptomid. Lisaks ei tohi nendega paljusid asju teha. Ma ei hakka detailidesse laskuma, aga mida enam ma nende haiguste kohta uurin, seda enam saab mulle selgeks, et lääne meditsiin ei suuda krooniliste haigustega võidelda. Ainus, mida soovitatakse, on valuvaigistid, veel tugevamad valuvaigistid ja kui need ka enam ei aita, siis ... noh, kannata ära. Surm on ka kallis, sest eutanaasia meil veel lubatud pole ja, selleks, et väärikalt surra, peab nt Šveitsi sõitma. Isegi seal nuriseti paar aastat tagasi, et kuidagi palju on neid surmaturiste. Aga mida siis ometi teha, kui meil siin krooniliste haiguste ja valude vastu põhimõtteliselt ravi puudub? Ma mäletan, et sünnitus oli jube valus, aga kui ma peaks samasugust valu taluma nädalaid, kuid või aastaid, siis ma võtaks küll pangalaenu, sõidaks Šveitsi ja laseks mürgisüsti teha. Kas leidub ka teine võimalus? Äkki saaks selliseid haiguseid ennetada või ilma valuvaigistiteta leevendada? Lääne meditsiin jääb siin lolli näoga otsa vaatama, aga õnneks on veel olemas Idamaad. 

Ikka leidub inimesi, kes peavad taimeravi, nõelravi ja mediteerimist posimiseks, aga tegelikult aitavad need krooniliste haiguste vastu palju paremini kui valuvaigistid. Mitte, et ma soovitaks iga pea- või hambavalu korral kohe nõelravisse söösta - oh ei! Ma räägin praegu sellistest valudest, mis tekivad operatsioonide järel, mõnest raskest haigusest taastudes või valudest, mis on kroonilise iseloomuga. Liigesvalud. Migreen. Emotsionaalsest pingest tekkinud haigused. Ülepingest tekkinud haigused. Kusjuures ma olen suuresti arusaamal, et paljud haigused on tingitud elustiilist ja sellest, et inimene ei kuula oma keha, kui see tahab öelda, et on väsinud ja tahaks puhkust. Või kui esimeste valude ilmnedes ei pöörata neile tähelepanu, vaid rassitakse edasi, sest "mis see väike valuke ikka teeb". Mina ise olen hea näide, sest mul on ilmselgelt väga tugev aneemia - isegi, kui püsti tahan tõusta, lööb silme eest mustaks. Õnneks olen hakanud viimasel ajal oma keha kuulama ning rohkem ja tervislikumalt sööma. Enne aga leidsin, et minestamine ongi tavaline elu osa. Ka valusid peavad paljud inimesed elu osaks ning krõbistavad valuvaigisteid nagu leiba. On see õige? Kahtlen.

Kui nüüd eelmise lõigu põhjal midagi järeldada, siis äkki saaks kroonilisi haigusi ja valusid ennetada? Esimene mõte on, et loomulikult - õige vastus on tervislik toitumine! Aga mis on tervislik? Ühed räägivad, et loomne valk on pahapaha, teised vannuvad truudust vaid gluteenivabale toidule, mõned söövad vaid toortoitu, teised räägivad midagi paleost. Toitumisstiilide virrvarris võib vabalt pea kaotada. Ka siin on ainus õige teguviis oma keha kuulamine. Kui mina otsustaksin ühel päeval, et hakkan taimetoitlaseks, siis võin kindel olla, et juba nädal hiljem ma enam voodist tõusta ei suuda. Ka paast on minu puhul välistatud. Samas aga paljudele taimetoitumine sobib. Ei saagi midagi kindlat soovitada, enne kui inimest ja tema eripärasid ei tea. Ennetamise põhitõde ongi see, mida ma juba mainisin - oma keha kuulamine. Lisaks sellele ennetab paljusid haigusi lihtsalt puhkamine. Eesti ühiskonnas, kus edukuse mõõdupuuks on töötamine, tundub puhkamine küll jumalateotusena, aga puhkama peab. Maailm ei lõpeta pöörlemist, tegelikult ka. 

Puhkamise all ei pea ma silmas vaid füüsilist puhkamist - ka vaimselt peab suutma ennast lõdvaks laskma. Liigne muretsemine tekitab ka haigusi ega mõju ka vaimsele tervisele hästi. Vaimne lõdvestumine on aga hoopis raskem kui füüsiline ning seetõttu on igasugused lõõgastusteraapiad, jooga ja muu seesugune ainult hea. Kui Eestis oleks kanep legaalne, siis kasutaks ma juhust ja soovitaksin seda, aga me kõik teame, kui legaalne see siin on. Tõestatud aga on, et kanep aitab lõõgastuda ja on ka krooniliste valude vastu võitlemisel heaks abivahendiks. Minu tagasihoidliku arvamuse ja terve mõistuse põhjal on looduslik kanep ka tervislikum kui sajad tugevad valuvaigistid. Kas pole? Ma muidugi räägin hetkel teoreetiliselt, sest endal mul valusid pole. Ma tahaks loota, et kunagi saab kanep legaalseks, sest lisaks krooniliste valudega võitlemisele on sellel ka tujutõstev toime. Muidugi oleks hea, kui inimesed suudaksid lõõgastuda ka ilma abivahenditeta, aga millegipärast see nii pole. Ma ei arva, et siinmail aktsepteeritav lõõgastusvahend - alkohol - palju tervislikum on, 

Kommentaare ei ole: