Kui üldiselt pean ma ennast tolerantseks inimeseks, siis on üks asi, mille suhtes olen ma vägagi sallimatu: rumalus. Ma olen selle eest ka vastu päid ja jalgu saanud ning kuulnud ka mõtteavaldusi "kõik ei ole nii targad, kui sina", aga siiski - rumalad inimesed minu sallivuskupli alla ei mahu. Pean vajalikuks teha väikese täpsustuse: inimesed ei saagi kõigest kõike teada, aga rumalateks pean ma neid, kes a) räägivad asjadest, millest nad midagi ei tea, b) on rõõmsad, et nad midagi ei tea ega pea vajalikuks ka õppida ning c) ei tea kõige elementaarsemaid elutõdesid. Kui a, b ja c kokku liita, siis on tulemuseks üks jube ja lollust levitav inimene ja oi, kuidas ma sellistele Darwini auhindu jagada tahaksin.
Jah, ma räägin sellest artiklist. Iseenesest oleks mu hea meel, et inimesed ise enda peal looduslikku valikut rakendavad ja end siit inimkonnast eemaldavad, aga et nad seda ka oma lastele joodavad, siis muutun ma vihaseks. Igasugused alternatiivikud ajavad mind kohe eriti närvi, sest enamasti ei saanud nad koolis keemiast mõhkugi aru ega tee ka nüüd vahet estril ja eetril, metanoolil ja etanoolil, minestavad, kui kuulevad, et kraanist voolab divesinikoksiid ega tea, kumb nüüd ohtlik on, kas süsinikoksiid või süsinikdioksiid. Ning et nimed on nii sarnased, nii sarnased, siis igaks juhuks otsustavad nad, et arstid on kõik rahaahned sead, vaktsiinid tekitavad autismi ja muud säärast ning et terveks saab vaid mõtlemise abil. Kui mõtlemine ei aita, siis kloor ikka aitab! Jumal, anna kannatust! Ma olen igati positiivse mõtlemise ja lõõgastumise poolt, aga seedehäirete ja aidsi vastu need ei aita. Vähi vastu ka mitte. Ja - nüüd tuleb alternatiivikutele üks uskumatu elutõde - kloordioksiid ka ei aita. Ta võib ju halbu rakke ja baktereid tappa, aga kuna ta pole eriti valiv, tapab ta ka head rakud. Mul läheb silme eest mustaks, kui ma loen, et seda antakse väikestele beebidele. Raudselt on need needsamad ökoemad, kes purgitoite ei salli, sest "neis on nii palju keemiat". Palun, ärge saage enam lapsi!
Kunagi ammu kaugel ameerikamaal pani üks laps kassi mikrolaineahju ja seejärel ahju tööle. Ei pea olema geenius, et arvata, mis siis juhtus. Kui lapse ema selle avastas, siis arvake, mida ta tegi? Ei, ta ei riielnud lapsega ega keelanud tal enam kasse mikrolaineahju panna. Ta kaebas hoopis mikrolaineahju tootja kohtusse, sest kuidas on võimalik, et kasutusjuhendis pole sõnagi öeldud kasside mikrosse toppimise kohta? Ma olin nii õnnelik, et ma elan Euroopas, kus selliseid asju ei toimu, sest inimestel on veel tervet mõistust. Enam ma selles nii kindel pole.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar