Kuna ma olen nii etteaimatav inimene, kingiti mulle sünnipäevaks raamatuid ja raamatupoe kinkekaarte. Suur osa neist kulus küll E-le, aga ka mina sain nii mõnegi huvitava teose võrra rikkamaks. Nüüdseks on need mul läbi loetud, nii et on õige aeg veidi meenutada, mis siis ikkagi loetud sai.
"See, mis ei tapa" on Millenniumi triloogia neljas raamat ja kuna ma olin suur Stieg Larssoni fänn, siis ootasin kannatamatult selle raamatu ilmumist. Autor on küll teine, aga õnneks on scandinavian noir'i stiil samaks jäänud. Mõned peavad seda süngeks ja õõvastavaks, aga mulle see meeldib, sest kogu aeg on põnev ning närvid on pingul. Ma olen muidugi andetu krimkalugeja, sest pärast esimest peatükki loen ma ära lõpu ja siis rahulikult raamatut edasi, nii et ma ei oska ka seetõttu öelda, kas kulminatsioon oli ettearvatav või mitte, aga vähemalt oli põnev. Viimast kolmandikku lugedes oli mul nii kahju, et raamat läbi hakkab saama. Ma pole siiani veel midagi asjalikku selle raamatu kohta öelnud või sisu tutvustanud, aga las see jäädagi siis nii. Kellele meeldib samuti scandinavian noir, sellele on see just õige raamat. Kes eelistab "Videvikku", sellele mitte.
"Täna on täna ja forever on forever" on Margus Karu uusim teos. Et "Nullpunkt" oli minu arvates üks vahva ja hea tempoga noorteraamat, siis ootasin "TOT"-raamatut väga, aga võib-olla just seetõttu pettusin veidi. Tegemist on siis tüüpilise popkirjanduse esindajaga ja kes teab popkirjandus, sellele on see iseloomustus piisav. Kes ei tea, siis "Kuristik rukkis" on ju ikka kõigil läbi loetud ning see on samuti üks popkirjanduse teos, ma ütleks isegi, et alusteos. "TOT"-jäi aga isegi popkirjandusena lahjaks, sest mulle tundus, et oldi püütud haarata liiga suur sihtgrupp ning seetõttu oli kõik kokku nagu virgin cuba libre. Lisaks sellele ei meeldi mulle, kui tegevustik läheb liiga mitmedimensiooniliseks. Võib-olla olen ma lihtsalt liiga lihtne inimene. Ma ei ütle, et raamat halb oleks - keelekasutus on hea ja voolav, dialoogid ja kirjeldused on elulised, aga just tegevustik oli see, mis mind võõristama pani. Pealgi olen ma popkirjandust natuke liiga palju lugenud ning seepärast ei pidanud ma lõppu ära lugemagi, et teada, mis saab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar