Minu raiskamisvaba nädal möödus kenasti, tänan küsimast. Oleksingi ilma poeskäikudeta selle nädala mööda saatnud, aga Hannes suvatses reedel lapse saada ning seetõttu ostsin ma neile kingituseks aeroobikapalli. Kujutad sa pilti, nad arvasid, et suudavad lapse ilma selle pallita üles kasvatata. On alles narrid.
Aga lapsuke ise oli imearmas ja nii-nii pisike. Mul sirgub siin üks ambaal, kes pole mitte kunagi nii väike olnud, seega eile, kui ma sünnitusmajas külas käisin, ei suutnud ma silmi pisibeebilt lahti saada. Tore on vaadata, kuidas klassivendadest, kes pole kunagi olnud eriti täiskasvanulikud, on kasvamas tublid ja kohusetundlikud mehed, kes saavad lapsi ja hoolitsevad kodu eest. Nagu täiskasvanud muiste! Meie lend on üldse väga viljakas, sest minu lugemise järgi on üle pooltel juba perelisa, kellel üks, kellel kaks. Eks ole ka aeg juba, ütleks ma, aga ei ütle, sest lapse saamiseks pole ju õiget aega. Ikka on midagi muud ja põnevamat teha.
Kuna mu raiskamisvaba nädal on möödas, siis nüüd läheb laristamiseks ehk ma lähen homme juuksurisse. On ka juba aeg, mõtlevad kõik, kes mind viimasel ajal näinud on. Mu juuksevärv on nii metsikult välja kasvanud, et jube suisa, aga siiski ei kavatse ma seda üle värvida. Mul on omad plaanid juustega ja hetkel need värvimist ei hõlma. Ma ei mäletagi, millal ma viimati omaenda juuksevärviga olin. Kümme aastat tagasi? Ei, ilmselt ikka kauem. Laristamise alla käib ka ilmselt see, et kuna me võtame novembris ette ühe rannareisi Pärnusse, siis varun ma selleks ajaks meile põnevat tegevust ja ööbimiskohti. Kummagagi pole õnneks probleeme, nii et mul on üks vahva programm juba kokku pandud. Minus on üks reisikorraldaja kaduma läinud, ma ütlen.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar