Ma tean, et leidub nii mõnigi, kes arvab, et lapsega kodusolemine on puhkus mis puhkus ja virisemiseks pole põhjust. Kas ma virisen? Ilmselt küll, sest ma leidsin, et üks väike puhkus ei tee kellelegi paha, ja seetõttu sõitsime nädalavahetuseks Pärnusse. Ilmselt pole ma ammu nii mõnusalt maganud, nii palju batuudil hüpanud ja nii palju vees mulistanud kui nüüd Pärnus, nii et tundub, et puhkus läks asja ette.
Koju jõudes ei suutnud ma aga end tagasi hoida tööst ja seega sööstsin kohe kodulehte tegema. Nii veetsingi poole ööni aega arvuti taga ja nüüd täna avastasin, et E on sellest kõigest haigeks jäänud. Minu tööst küll ilmselt mitte, äkki siiski Pärnuskäigust? Nii et töö peab nüüd ootama. Tegelikult on koduleht peaagu valmis, sest ma olen leidnud netist vahvaid programme, mida kasutada ja milles pilte kujundada saab. Vahepeal käivad mul aga hood, mil ma arvan, et kogu mu tehtud töö on täielik saast, nii et ma kustutan kõik ning asun uut kujundust looma. Ja siis teen täpselt samasuguse. Ei ole kerge see töönarkomaanide elu.
Siit pildilt on veidi näha, et mul on vanas eas hakanud meelekohtadesse uued juuksed kasvama. Ühel päeval, mil juukseid kammida otsustasin, vaatasin, et mis need siin on? Mingid kahesendimeetrised udemed turritasid meelekohtadest. Ma polnud küll eriti õnnelik sellise avastuse üle. aga mis siis ikka teha. Ilmselt harjub peanahk sellega, et ma enam juukseid ei värvi.
Aga Pärnus on ilus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar