09 detsember 2015

Abordist, selle lubamisest ja feminismist

Targad inimesed on öelnud, et idikatega pole mõtet vaielda, nad võidavad sind kogemusega, aga ma tegin seda siiski. Vaidlesin, ise samal ajal teades, et ma ei suuda ennast selgeks teha. Vaidluse lõppedes tundsin ennast justkui tühjakspigistatud sidrun ja lisaks veel olin kurb, sest tundub, et ikka veel ja tõesti, ka 21. sajandil leidub inimesi, kelle areng lakkas kusagil keskajal. 

Teemaks oli abort.

Minu point on lihtne: millegi keelustamisega ei lakka see olemast, vaid see muutub lihtsalt illegaalseks ning seda tehakse edasi kusagil nurgataga. Et abort on konkreetselt seotud inimese elu ja tervisega, oleks minu arvates igati normaalne, kui seda viivad läbi vastavate oskustega arstid. Rääkimata siis sellest tavapärasest feministlikust jurast, et naisel on õigus otsustada oma keha üle ning kõige rohkem 12-nädalane loode pole veel inimene. Jah, see on kellegi/millegi elu lõpetamine, aga see on kõige inimlikum viis seda teha. Pole ju vaja oodata sünnituseni ja siis avastada, et pole võimalusi lapse kasvatamiseks või siis hoopis laps ära anda. Äraandmine mõjub nii lapse kui ka ema psüühikale palju hullemalt, kui üks väike abort. Või noh, seda arvan mina. 

Aga ei. See inimene, kellel on rohkem kogemusi ja vähem lapsi, arvas, et abort on saatanast, lapse saab ka pärast sünnitust ära anda, vägistamise tulemusena rasedaks jäänud 15-aastased peaksid ikkagi sünnitama ning et lapsepõlves väärkoheldud lastest saavad ikka normaalsed inimesed. Peaasi, et ikka sünnitataks, vahet pole, millisesse keskkonda. Kerjuslapsi olevat samuti nii vähe, et pole kõnelemistväärt. Kuidas sa vaidled sellise inimesega?

Lisaks mõtlesin ma taas feminismile. Feministid ei käi haiglates naisi abortideks sundimas, ei rebi naisi kodudest välja ega sunni tööle, ei peksa mehi ega abiellu vaid omavahel. Feministide panus on aga see, et naised saavad valida, ülikoolis käia ning ise valida, mida seljas kanda soovivad. Feministid on need, tänu kellele saavad naised tööl käia, sõbrannadega kohvikus või ise otsustada, kas ja kunas nad sünnitavad. Ja et naised ei pea olema kõndivad kodumasinad-inkubaatorid. Mul on kahju, et kõik naised seda hinnata ei oska.

Kommentaare ei ole: