29 detsember 2015

Üks vahva jõulukink

Ulvi käis augustis Austraalias (pean lihtsalt vahele mainima, et ma üldse pole kade, kohe üldse mitte) ning kuna tema puhul on tegemist äärmiselt lahke ja vastutuleliku inimesega, küsis ta, mida ma suveniiriks tahaksin. Kuna minu puhul aga on tegemist suure kruusifänniga, siis ütlesin ma kohe, et KRUUSI! Aga see peab olema ilus ja soovitatavalt mitte tüüpiline suveniirikruus. Nüüd, kus reisikesest on mitu kuud möödas, sain tellitud kruusi jõulukingina kätte.


No kas pole vahva? Eriti meeldivad mulle need konnad, mida pildil eriti hästi näha pole (minu suurepärase pildistamistöö tulemus). Tean, et kruuse peetakse üheks mõttetumaks kingiks üldse, aga mulle meeldivad. Samas aga meeldib mulle veel enam, kui kruusi taga on mingi lugu, olgu see siis kusagilt kaugelt maalt toodud või mõne mu lemmikfilmi pildiga. Kui ma Pariisis käisin, tahtsin sealt ka kruusi tuua - Pariis ikkagi ju ja Prantsusmaa, mu lemmiklinn ja riik - aga polnud ilusaid, nii et pidin sealt hoopis kalvadose kaasa haarama. Kurb. 

Kommentaare ei ole: