06 jaanuar 2016

Ei ole kerge see iluelu

Veendusin eile, et Eesti kliimas pole võimalik ennast väga kaunilt ja naiselikult riietada. Võiks ju proovida kõrgete kontsadega välja minna, aga paremal juhul oled paari sammu pärast ninuli, halvemal juhul lennutab tuul lumehange. Ja kui oled suutnud kuidagiviisi komberdada veidi maad edasi, hakkab nii külm, et kuidagi ei anna olla. Värisevad naised pole ju eriti seksikad? Kleidiga ei maksa üldse välja minna, sest, nagu mainisin, on külm. Ega sügisel ju parem lugu ole, sest tuuled ja vihmad ja porid ja muud jutud ei soosi kuidagiviisi kontsi ja kleite. Rääkimata siis sellest, et meikimine ja soengutegemine on siin samuti äärmiselt tänamatu töö.

Aga ma olen kangekaelne ja kuna ma lubasin endale, et uuest aastast hakkan naiselikumaks, siis, hambad ristis, seda ma teengi. Täna läksin suures naiselikkustuhinas kaltsukasse ning lahkusin sealt kahe kleidiga. Mõlemad on muidugi sädelevad, mistõttu neid päris igapäevasteks riideesemeteks liigitada ei saa, aga et nad nii ilusad ja odavad olid, ostsin nad siiski. Et koju jõudes oli juba hoog sees, otsustasin kapi ära koristada ja avastasin mõnigase üllatusega, et mul on 40 kleiti. Nelikümmend. See pole just väga väike arv, eriti arvestades seda, et ma suurema osa ajast teksades ringi käin. Siis mõtlesin, et äkki peaksin kodus kleidilaenutuse avama, sest pole ju mõtet neid lihtsalt kapitäiteks omada. Ära ka ei taha anda, sest ma siiski ju kannan neid vahel ... oeh, naine, pealiskaudsus on su nimi.

Kuigi ma ei arva tegelikult, et välimusest hoolimine pealiskaudne oleks. Kui ma ainult ja ainult oma kleitidest mõtleksin ja mu ainus probleem oleks see, mis värvi mu juuksed parajasti on, siis võib-olla poleks teistel inimestel minuga just kõige huvitavam vestelda, aga et mind huvitavad paljud erinevad asjad, siis mõni neist võib ju mu endaga ka seotud olla.

Täna avastasin, et pole lihtne ka nende elu, kes julgevad öelda, et neile miski ei meeldi. Tegin selle vea, et mainisin ühes vestluses, et suusakostüümid on koledad. Sest nad on. Nad võivad olla soojad ja praktilised, aga iluga nad Pariisi ei pääseks. Millegipärast aga solvusid inimesed, kes neid kannavad ja hakkasid ennast õigustama, sest "neid teiste arvamus ei huvita ja peaasi, et soe oleks". Kusjuures ma ei väitnudki, et nad pole soojad, ilusad aga kindlasti mitte. Ma ei saa aru, miks ei ole tänapäeval enam normaalne öelda, kui miski ei meeldi. Mulle ei meeldi (rääkides riietusest) veel spordijalatsite-kleitide kombinatsioon, korsetid pealisrõivana, haaremipüksid, värvilised püksid, liiga lühikesed nabapluusid, sametdressid, retuusid pükste asemel, karvased saapad ja pruuni värvi riided, aga ma ei tea, ilmselt on minust äärmiselt ebaviisakas seda öelda. Keegi võib ju solvuda. Kas tõesti peame me endal kõik nurgad maha lihvima ja absoluutselt kõike sallima? Ma eriti ei taha. Mulle meeldiks rohkem selline maailm, kus ma võin öelda, et sokid ja sandaalid on koos koledad, ja inimesed ei sõima mind selle peale kibestunuks. 

6 kommentaari:

notsu ütles ...

mis sa nüüd räägid. paksu villase seelikuga on vägagi soe ja ma ei usu, et sama paksu ja samamoodi pahkluudeni ulatuva kleidiga külmem oleks. Õigupoolest on mul üks villane kleit, mida ei kannatagi muul ajal kanda kui talvel, sest tapvalt palav oleks, villasest trikotaažist. Küll lühike, aga seda viga annab parandada, lükates talle pika seeliku või pikad püksid alla.

Päriselt ka, mu pakasevarustusse kuulub üks voodriga villane seelik (materjalist, millest võiks pmst ka õhema mantli õmmelda), ühegi teise ilmaga ma seda kandma ei kipu, aga pakase vastu pole midagi paremat. Jalad saavad selle all üksteist soojas hoida nagu kookonis (vt ka seda, kuidas labakinnas on soojem kui sõrmkinnas, samal põhimõttel on seelik soojem kui püksid). Villane mantel sinna otsa ja ongi soe, kusjuures näevad välja nagu riided, mitte nagu soojusisolatsioon.

nii et eemalda aga kleidi definitsioonist "mini" ja kärab küll. lisavihje: pikem kleit aitab paremini lühikesi jalgu maskeerida ja optiliselt pikendada (ütlen kogenud lühijalgse ja laiapuusalisena).

Madlike ütles ...

Mul pole endal villast seelikut ning pole kusagil kohanud ka, kuigi olen kaltsukates selle pilguga ringi küll vaadanud. Mu enda kleidid ja seelikud on pakase jaoks liiga külmad, aga samas on seelik minu jaoks palju mugavam kui püksid. Sellepärast ma mõtlengi, miks tahavad inimesed kanda neid suusakostüüme, mis muudavad ka kõige seksikama figuuriga inimesed vorstikujuliseks ja sootuks ning on pealegi ebamugavad.

notsu ütles ...

Ütle oma mõõdud ja mis värvid sulle meeldivad, ma võin selle pilguga ise ringi vaadata, mul veab kaltsukates vahel uskumatult ja alatasa komistan ka millegi otsa, mis sobib kellelegi teisele kui mulle endale.

Kas sa eelistada kangast õmmeldud seelikuid või kootud vms trikotaaži või on ükspuha, kui mõõdud ja värv on õiged?

Madlike ütles ...

Värv võiks olla punane või must või nende kombinatsioon ning pigem eelistan kangast seelikuid. Laienev võiks ka olla. Riidesuurus on mul enamasti 36 või S, aga viimasel ajal kannan millegipärast tihti ka 32 või 34 suurust, nii et oleneb täitsa rõivast. Pikkus on mul 170 ja puusaümbermõõt 93, piht 70 cm.

Mul ka on vahel tõeline kaltsukaõnn, näiteks eile leidsin lisaks kahele kleidile veel käekoti ja vesti. Ühed püksid ka, aga siis hakkas rahast kahju. Lasteriideid ostan ma eranditult kaltsukatest, sest pärispoodides on need a) koledad, b) kallid.

notsu ütles ...

Pigem A-lõikeliselt laienev kui kohe värvli juurest (noh, nagu rahvariideseelikul, et värvli külge volditud), eks? Sa oled minust tublisti kõhnem, aga kuju ei ole vist väga erinev.

Ma vaatan siis villase kanga ja sameti järele ringi (samet ja velvet on kah hästi soojad).

Madlike ütles ...

Pigem A-lõikeline jah, sest kohe värvli küljest laienev teeb mu arvates puusad veel laiemaks ja seda küll vaja pole.