22 veebruar 2016

Emotsionaalse taustaga riided

Koristasin oma riidekappi täna, sest millegipärast elan ma sellises dimensioonis, kus riided paisuvad kolmekordseks, kui ma nad kapist välja võtan ja pärast sinna tagasi panna tahan. Ühesõnaga: ruumi polnud enam. Ja nagu ikka, leidsin ka seekord paar eset, mis ma ära viskasin ja hunniku esemeid, mida ma heldimusega vaatasin.

Kas sul on kapis riideid, mida sa oled heal juhul korra kandnud, aga mida sa ära anda/visata ei raatsi? Vot minul on selliseid asju päris mitu ja kuigi ma ilmselt ei hakkagi neid kandma, siis tõstan neid ikka edasi-tagasi, sest need on nii toredad ja sobivad hästi mu riidekappi. Üks on näiteks mu kunagine potentsiaalne pulmakleit, millega ma lõpuks pulma ei jõudnudki, sest see ei mahtunud mulle lõpuks enam selga. Ma tean, et ma ilmselt ei kanna seda kunagi, aga sellegipoolest ei raatsi ma seda ära visata. Oot, mul on sellest pilt ka: 


Veel on mul üks kuldne särk, mida ma olen vaid korra ühel sünnipäeval kandnud ja pärast seda mitte, sest see on ikka väga silmatorkav. Ja ühed nahkpüksid, sinine kleit, elevandiluukarva kleit ... rohkem vist polegi. Nad on kõik mulle hästi armsad, aga millegipärast ma ei kanna neid. Mine tea, miks.

Mu kõige lemmikumad riided on pärit hoopis kaltsukatest või sugulaste riidekappidest. Näiteks oma tädilt, kes on küll minust mõnikümmend aastat vanem, aga ka sedavõrra parema stiilitajuga, olen ma saanud kaks kõige ilusamat kleiti, mida ma kunagi näinud olen. Kaltsukatuuridelt olen ma saanud samuti riideid, mida ma kannan ribadeks ja edasi veel - no nii väga meeldivad. Tavapoodidest pole ma eales selliseid lemmikuid leidnud. Ja mulle meeldib, kui riided räägivad loo ja kui ma neile peale vaatan, meenub mulle mõni vahva seik nendega seoses. Näiteks mu must Pariisist ostetud kleit, millega ma alati kohtingutel komplimente sain, triibuline madrusekleit, mille ma Nizzas pärast ostmist keset tänavat selga panin ... Siis on mul veel üks pisike pruun kleit, mille ma ostsin 2007. aastal, mis nüüd on juba üpris päevinäinud, sest ma kandsin seda igal pool, aga ma siiski ei taha seda veel maha kanda, sest mulle meenub, kuidas ma seda koolis avalikel esinemistel kandsin, kuidas ma sellega esimesel päeval ülikooli läksin ja kuidas ma selle eest tööl komplimente sain. Kuidas ma viskan ta ära? ja siis veel mu üheksanda klassi lõpukleit - alles möödunud nädalal käisin sellega uuesti kontserdil. Nii vahva on vaadata riideid ja meenutada nendega seotud lugusid. 

Kommentaare ei ole: