Nii mõtlesin ma jaanuari alguses. Läksin siis poodi ja ostsin endale trenniriided ja jalatsid, tegin paar päeva usinalt kõhulihaseid ja ... aga siis tuli elu vahele ja umbes kuu aega hiljem avastasin, et trennipüksid koguvad tolmu kapipõhjas. Otsustasin siis, et ootan ajani, mil saan jooksmas hakata käima, aga noh, ma ju tean, et ka siis ei muutu midagi. Vahepeal käisin inimesed ümber minu ja soigusid, kui kõhnaks ma olen jäänud, nii et see alandas veelgi enam trennitegemismotti. Nüüd istungi siin koos maapähklivõiga ja mõtlen, et peaks vist ikkagi ... trenni tegema. Lihtsalt et kaalu kasvatada, sest mul on oma ribide peal valus magada ja 51 kg ei ole normaalne mu pikkuse juures.
Aga milline naine siis ei tahaks olla kõhn? Ma olen terve oma noorusea arvanud (pooleldi ka tänu väikevennale), et kuigi ma päris vaal pole, siis leidub minust oluliselt kõhnemaid isikuid. Eks leidus ka, aga samas oli protsentuaalselt rohkem neid, kes olid must suuremad. Mina aga nägin vaid neid piitsavarsi ning kui mõni mees mu tagumiku kohta komplimendi tegi, olin ma veendunud, et tegelikult ta lihtsalt ei julge öelda, kui paks ma olen. Tegelikult olin umbes selline:
Mitte siis sellise näoga, ma loodan, et kõik said aru. See pilt on lihtsalt kottpimedas punkris tehtud. Tegelikult siin vist polegi aru saada, kes või mis või milline ma olin, aga mu arvutis on väga vähe pilte mu eelmisest elust.
Ei ole vist päris hull vaal? Enda arvates muidugi olin, aga eks ma lohutasin ennast ... ei teagi, millega. Et inimesed ei vaata välimust? No jumal seda teab. Kaalusin siis u 56 kg ja lootsin, et ühel päeval kaalun ehk alla 50.
No ja nüüd, 5 kilo kergemana? Praegu olen siis selline:
***
Muide, ma siin loen usinalt neid Prantsuse kasvatusraamatuid (mis muuhulgas ka veidi ebareaalsed tunduvad) ja vaatan, et iga nurga peal kirjutatakse, kui raske on ikka pärast sünnitust alla võtta ja et see on ikka nii šovinistlik, kui eeldatakse, et naine kuus kuud pärast sünnitust enam ei lotenda. Huvitav ... ma käisin siin suvel, see tähendab siis 4 kuud pärast sünnitust rannas ja enda arust küll ei lotendanud. Või... ?
3 kommentaari:
Noh, selline _eeldamine_ on ikka nõme. Inimeste nahk on erineva elastsusega, kõigil ei tõmba kohe vanasse suurusse tagasi ja sinna ei pidavat endal suurt midagi teha olema - puhas pärilikkus. Ja mõnel tulevad venitusarmid, mõnel mitte.
Aga mis enda paksukspidamisse puutub, siis ma võin öelda, et ma olen küll niimoodi ära elanud, et kõigi mu välimusepõdemiste vahele pole huvitaval kombel paksuse- või kaalupõdemist mahtunud.
Trennitegemine on iseenesest mõnus, aga kui sa tahad lihtsalt juurde võtta, siis Renée Zellweger olevat Bridget Jonesi rolliks valmistudes pitsa- ja õlledieedi peal olnud - nii sai endale küllalt mitmekesist toitu lubada (pitsa peale võib ju mida iganes panna), nii et tervist ei kahjusta, aga ühtlasi juurde võtta.
Pitsa- ja õlledieedil olen ma niikuikii kogu aeg, aga kaal ei kipu ikkagi tõusma, samas ega ma rasva arvelt ei tahagi kilosid juurde, pigem ikka lihaste. Häda on selles, et ma lihtsalt pole leidnud endale sobivat trenni, kuhu oleks motti ka pärast esimest korda tagasi minna, niisama jõusaalis rassimine mulle ei istu.
Jah, selline ühe vitsaga eeldamine on loomulikult nõme, sest mis inimene teha saab, kui tal pärast üheksat kuud kaalukogumist äkki nahka veidi üle on - ära ju lõikama ei hakka. Kui rasva saab veel kuidagi põletada trenniga, siis nahaga pole midagi eriti teha. Üldse olen ma selle vastu, et naine peab KOHE pärast sünnitust trenni sööstma ja igati varjama, et ta keha üldse kunagi midagi sellist, nagu rasedus, üle elas.
ja isegi trennisuutlikkus ja -võimalused on erinevad. mõne taastumisaeg, mille ajal ta ei tohigi trenni teha, on pikem. tited on erinevad, selle koha pealt, et kui palju nad üldse vanematel millegagi tegeleda lubavad. ja loomulikult see asi, et mõnel tuleb üksikemana hakkama saada ja siis on tal ilmselt tuhat muud asja, millele mõelda, kui "vormi saamine".
ja siis on veel ainevahetuse individuaalsed erinevused - mul on tuttavaid, kes on kukkunud pärast lapse saamist ise kõhnaks, ilma sellele üldse mõtlemata ja tahaks pigem veidi rohkem rasvkudet naha alla; üks sõbranna kiitis, et imetamine annab ideaalse figuuri, tõmmates keskelt peenikeseks ja tehes rinnapartii suureks, teisel, vastupidi, imes laps rinnad justkui ka rasvkoest tühjaks ja mõni kogub jälle ka imetamise ajal rammu.
Postita kommentaar