Aasta lapsevanemana

Ma usun, et kõige-kõige tihemini korratud ütlus, mis ma lapseootuse ajal ja selle järel kuulsin (enne ka, aga siis ma lasin selle kõrvust mööda), oli see, et lapsesaamine muudab elu. Klišee? Kindlasti, aga samas ka mitte, sest see muudab tõesti paljut, aga samas on minu elu muutnud sama palju, kui mitte rohkem ka ülikool, Tartus elamine, kolimised, töökohad ja suhted ning ma ei saa öelda, et Ernst neist kõige suurem muutus on. Ma ei olnud enne ülikooli sama inimene, kes pärast; enne Tartus elamist ei olnud ma kindlasti sama iseseisev, kui pärast; pika kooselu järel suutsin ma vaadata suhteid hoopis teise pilguga; enne töötamist klienditeenindajana olin ma kindlasti palju enesekesksem. Nii et jah, kui lahtiste silmade ja meeltega ilmas elada, muutub inimene ikka väikestviisi. Samas võin ma öelda, et Ernst on neist kõige armsamalt mu elu muutnud, sest see teadmine, et oled ilma uue inimese loonud, on midagi, mida lastetule inimesele seletada ei saa. Või Mihkel Mutile, sest kuigi ta raamatud mulle väga meeldivad, on minu jaoks veidi häiriv see, et ta oma loomet tähtsamaks allesjäävaks väärtuseks peab kui lapsi - kuigi ma ei tea, mida ma ise mõtleksin, kui ma nii hea kirjanik oleksin.

Nüüd kõlasin ma eriti külma ja tundetu inimesena, sest noortelt emadelt oodatakse, et nad oma lapsi ülistaksid ja räägiksid, et maailmas pole parimat tunnet kui olla ema. Ma võib-olla analüüsin kõike üle, aga ma ei suuda ka seda väita, sest on ju olemas ka teisi häid tundeid - iseseisvus, tunne, et oled millegi tähtsaga hakkama saanud, tunnustus ... ja taas mainin ma juurde, et emaks olemine on neist kõige sügavam tunne, sest näiteks mina võin ka pärast rasket ja väsitavat päeva istuda ja vaadata magavat Ernsti ning mõelda, kuidas küll nii läks, et kõige ilusam ja armsam laps ju minule anti. Olla ema on täiesti teises skaalas. See on midagi ürgset ja lastearmastusega pole sellel mingit seost - ilmselt seetõttu avastavad ka kõige suuremad lapsepelgurid, et armastavad ikka oma last. Enda veri on ikka enda veri, midagi pole teha. 

Kas lapsekasvatamine on olnud raske? Kindlasti! Mul pole olnud elu jooksul nii palju unetuid öid, stressi, kurbust, viha ja oskamatustunnet kui viimase aasta jooksul, aga samas pole ma enne tundnud nii suurt rõõmu väikeste asjade üle, nagu esimesed sammud, naeratus, kallistamine, terve söögiportsu ärasöömine jne jne. See on ju Armastus. Kui tunned Armastust, siis ei tundu raskused nii ebameeldivad. Kui enne lapsesaamist võid mõelda, et küll see mähkmevahetus on rõve, magamata ööd jubedad, lapsekisa häiriv, siis enda lapse puhul sa peaaegu ei märkagi et need ebameeldivad on. Ja kuigi lapsevanker koos Ernstiga kaalub üle 25 kg, tassin ma seda ikkagi mitu korda nädalas kolmandalt korruselt alla-üles, sest Armastus. Nii on ka teiste tegevustega - mu vend on näiteks ornitoloog ja kui minu jaoks tundub varahommikul ärkamine, kuhugi pärapõrgusse sõitmine ja mudas roomamine lihtsalt sellepärast, et mingit lindu näha täiesti mõttetu ja ebamugav, siis tema jaoks on see tore, sest Armastus. See on samuti asi, mida ei saa lastetule inimesele seletada, sest tema näeb ikka karjuvaid tittesid ja täislastud mähkmeid. Võimalik, et ma olin enne samasugune, aga võimalik ka, et mitte, sest ma olen see kummaline inimene, kes on lapsepõlvest saati kõiki lapsi armastanud ja kohe, kui sugulased lapsi saama hakkasid, neid ka hoidma sööstnud. Lükkan ümber ka järgmise levinud arusaama, et lapsehoidjatel on enda lapsega kergem - ei ole, sest enda laps ja teiste lapsed on hoopis teised asjad. Mingid tegevused on kindlasti lihtsamad, kui oled neid enne teinud, aga mitte kõik.

See aastake on mind kindlasti õpetanud ja ilmselt just Armastust. Ma olen terve elu selline emotsioonivaene inimene olnud ja pole ka eriline teistesse inimestesse kiinduja olnud, aga Ernstiga muudmoodi ei saa, kui lihtsalt pead temasse kiinduma. Nii võingi päevad läbi klotsiämbriga mängida, raamatuid vaadata või lihtsalt mingeid kummalisi tantse tantsida, et lõbus oleks. Või tusatujusid lauluga peletada, juba tund pärast väljasolemist Ernsti igatseda ning õhtu jooksul mitmeid sõnumeid saata, lihtsalt et välja uurida, mida Ernst teeb. Näete, ka minusugused võivad pehmeneda.