Sattusin mõni aeg tagasi lugema mõtteavaldust, et rassitunnuste kohta käivad komplimendid on ebaviisakad, sest viitavad otseselt rassile ja inimene võib solvuda. Mõeldud oli siis peamiselt asiaatidele ja mustanahalistele tehtud nahavärvi või silmade kohta tehtud komplimente. Ja ... ma ilmselt ei oska hästi mõista, mis elu on kogu aeg komplimentide all kannatada, aga minu arvates pole komplimentide tegemises midagi halba. Siis võiks ju keelata üleüldse kõik komplimendid, mis käivad millegi kohta, mida inimene muuta ei saa, kasv näiteks. Mulle on tehtud ka tedrekate kohta komplimente, aga ma pole siiani end solvatuna tundnud, mine tea, äkki oleks pidanud.
Kuigi samas ... näiteks juhus, kus komplimendiga tahetakse kuidagi kedagi alavääristada, on küll nõmedad. Seda kasutavad näiteks mõned šovinistlikud mehed, kui nad täiesti kontekstiväliselt naistele nende välimust meelde tuletavad, näiteks poliitikasaates ilusatest silmadest rääkides. Või siis "sa oled nii ilus, et ei peagi mõtlema" stiilis kommentaarid, mida ka liiga tihti ette tuleb. Need pole muidugi enamasti rassistlikud, vaid lihtsalt šovinistlikud.
Ma ise solvun muidugi pigem siis, kui tehakse blondiininalju või siis "keldris uputab, katus roostetab" nalju, kuigi solvumiseks on seda tunnet vist palju nimetada, pigem "näed, jälle üks inimene, kellega mitte suhelda" stiilis tunne. Mulle meenus kohe mu legendaarne šovinistist meestuttav, kes arvas tõsimeeli, et mu puudulik autojuhtimisoskus on tingitud mu heledast juuksevärvist ja ometi mitte sellest, et ma autokoolis pole käinud. Olgu lisatud, et enam ma selle inimesega ei suhtle, sest mis mõte on suhelda inimesega, kes ise suhtleb vaid mu juustega. Kummaline.
Aga rassistlike komplimentide kohapealt olen ma kuidagi kahevahel. Ühest küljest saan ma aru, et võib päris nõme olla, kui kogu aeg su pilusilmi kiidetakse, aga samal ajal olen ma nii suur komplimentide pooldaja, et mind need ilmselt ei häiriks. Ei teagi ...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar